Skip to main content
x

IKhabhinethi ibambe umhlangano ngaLesitsatfu, mhla ti-14 Indlovulenkhulu 2018, eTuynhuys, eKapa 

A. Tindzaba Letimcoka

1. Kukhula kutemnotfo


1.1. IKhabhinethi iyakwemukela kukhula nge-1.3% kwemnotfo nga-2017. Lokukhula kusuka ku-0.3% nga-2016. Lokukhula kwemnotfo ngaphasi kwetimo letimatima kwetsembisa lokuhle ngelikusasa letemnotfo walelive.

1.2. Letinombolo tekukhula tikhombisa kutsi umnotfo usebangeni lekwenyuka, njengaloku lihhovisi Temafa Avelonkhe lilindze kutsi umnotfo ukhule nge-1.5% kulomnyaka futsi wenyuke ngesivinini uye ku-2.1% nga-2020.

1.3. IKhabhinethi icela yonkhe imikhakha yesive kutsi yakhe etikwalelifutse lelihle lemnyaka wanga-2017, kanye nekutsi isebentisane nahulumende ekuguculeni emasu ahulumende abe tinyatselo letiphatsekako tekusimamisa kukhula kwemnotfo kanye nekudala imisebenti.

2. Tingucuko Kutemhlaba 

2.1. IKhabhinethi iyasemukela lesishukumiso sekuchibela Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 ngenhloso yekuvumela kutsi kube nekutsatfwa kwemhlaba nguhulumende unikwe ummango ngaphandle kwesincephetelo.

2.2. Hulumende usebente kamatima kusukela nga-1994 kubuyisela emuva lomshiyandvuku wekutsatfwa kwemhlaba ngaphasi kwekubuswa betive nelubandlululo. Ngekusebenta ngekwemtsetfo, hulumende sewente lokukhulu kakhulu kucinisekisa kutsi umhlaba ukhicita ngalokuchubekako, ngaleso sikhatsi abe enta ngekushesha inchubo yekuncephetelisa labo labatsintseka ngenca yekutsatselwa umhlaba.

2.3. Loludzaba selwendluliselwe eKomidini Lebuketa Umtsetfosisekelo, lokufanele kutsi libikele Iphalamende mhla tinge-30 Ingci 2018. Letincomo letitawumikiswa kuLibandla Lavelonkhe kutawuya ngeluchungechunge lwemihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango tilandzelwe yimihlangano yelikomidi.

2.4. IKhabhinethi icela bonkhe labo labatsintsekako kutsi baletse kuphawula kwabo ngesikhatsi salenchubo yekucocisana, lokutawuletsa tisombululo tekuchubela embili live letfu. Njengahulumende lonakekelako nalogcile kubantfu, bonkhe labatsintsekako kutawuboniswana nabo ngesikhatsi kwentiwa lenchubo.

2.5. IKhabhinethi iyachubeka futsi icela imimango kutsi iyekele kungena emhlabeni ngalokungekho emtsetfweni. Tsine silive lelihlonipha umtsetfo nalelitsandza kuthula letinetindlela letanele tekusombulula tinkinga, lokufaka ekhatsi indzaba yemhlaba.

2.6. INingizimu Afrika ivule tandla kutemabhizinisi, kanye nekutjala timali kutekulima futsi nekulima kwemukelekile. Kuyinshisekelo yelive laseNingizimu Afrika kutsi kube nebalimi labalimela kutsengisa kantsi lenchubo ingacinisekisa kutsi sinelinani lelikhulu lebalimi labalimela kutsengisa ngemphumelelo.

3. Umklamo Wemnotfo i-Double Drift Wildlife wemmango waseNofingxana

3.1. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweMklamo Wemnotfo i-Double Drift Wildlife wemmango waseNofingxana, eSiciwini Sekongiwa Kwemvelo saseDouble Drift eMphumalanga Kapa yiNdvuna Yetemvelo, Dkt. Edna Molewa.

Loku kufake ekhatsi nekunikwa litayitela kweLikhaya Lethu Communal Property Association (i-CPA) egameni leNdvuna Yekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Mk. Maite Nkoana-Mashabane.

3.2. Ummmango waseDouble Drift watsatselwa umhlaba wawo wendzawo yekuhlala neyekukhotsisa imfuyo yawo nguMtsetfo Wemhlaba wanga-1913. Nga-1994, lommango wafaka sicelonkhokhelo semhlaba lowabuyiselwa nga-2012, lokwaholela ekusungulweni kweLikhaya Lethu CPA.

3.3. Likhaya Lethu CPA lakhiwa ngemalunga la-1 500 eMmango waseDouble Drift futsi latfola tigidzi le-R6 letakhokhwa Litiko Letemvelo kutsi utfutfukise tebhizinisi yemnotfo wetemvelo lapha epulazini laseNaudeshoek (emahektha la-1 400). Lokubuyiselwa kwemhlaba kwasetjentwa ngekusebentisa Litiko Lekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba.

4. I-VBS Mutual Bank

4.1. IKhabhinethi isivile simemetelo lesentiwe Libhangesilulu leNingizimu Afrika lesimayelana ne-VBS Mutual Bank. Lolulawulo lolucokiwe lutawusekela i-VBS Mutual Bank kutsi ilungise tinsayeya talo tekuwa nekutsi futsi lente loko lokufunwa ngummango kanye nalabo labadiphozithe ku-VBS. IKhabhinethi isamile ekutseni isatinikele ekuntjintjeni umkhakha wetetimali nasekucinisekini kutsi banftu labanyenti badlala indzima kuwo ngaphandle kwekufaka engotini timali tebantfu letigcinwe emabhange.

5. Umkhankhaso wekutjala timali

5.1. IKhabhinethi iyawemukela umkhankhaso ‘we-CEO Know’ we-Brand South Africa, ngekuhlanganyela ne-Business Leadership South Africa (i-BLSA), kukhangisa laseNingizimu Afrika njengelive longatjala kulo timali.

5.2. Loku kuyindlela yekwakha kulesakhiwonchanti setfu lesisezingeni lemhlaba ngekusebentisa sikhungo lesinako konkhe, i-InvestSA One-Stop Shop, letikhono telucwaningo netekuntfutfukisa, kucamba kanye nemkhakha wetekukhicita lokukhulu kute kusekelwe batjalitimali. Kuvulwe futsi netindzawo letinsha tekukhula kwemnotfo waselwandle, emandla lavusetelelekako, umnotfo longasiyo ingoti emvelweni kanye newekuhlwaya igesi ye-shale.

5.3. Lomkhankhaso ufaka ekhatsi Tisebenti Letinkhulu (ema-CEO) lavela kutinkampani letihwebelana nemave emhlaba talapha eNingizimu Afrika ngekwabelana ngelwatinzulu lwabo lolumayelana nekutjala timali lokuchubekako lapha eNingizimu Afrika.

5.4. IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngemoya lotsi “Thuma Mina” lovunguta eveni lonkhana kutsi badlale indzima yabo ngekutsi babelane tindzaba letinhle ekwakheni ligama lelihle lalelive letfu kanye nekuheha lutjalotimali kutsi lukhule.

6. Luhlelo Lwekutsenga Lwebakhiciti Bemandla Labatimele (ema-IPP)

6.1.  IKhabhinethi isinakile simangalo seNkantolo Lephakeme lesifakwe tinhlangano letimbili letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO) lesimayelana nesincumo sahulumende sekusayina tivumelwane tekutsengiselana emandla nema-IPP lange-27. Loludzaba lutawuphotfulwa yiNkantolo Lephakeme mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2018. Ngemoya wekuvumela umtsetfosisekelo kanye nekusebenta kwemtsetfo, lokusayina sekuhlehlisiwe.

6.2.  IKhabhinethi ikucinisekisile kutinikela kwayo ekusombululeni loludzaba loluphatselene naloluhlelo. Loluhlelo Lwekutsengisa Lwebakhiciti Bemandla Lavusetelelekako Labatimele lutawucinisekisa kutsi batsengi kulelive letfu bakhona kutfola emandla lashiphile kanye nalahlobile, futsi lutawuletsa lutjalotimali loludzingeka kakhulu lapha eNingizimu Afrika. Lemiklamo itawudala imisebenti yesiphelane lenge- 61 600, bese kutsi lenge-95% ayo ebantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu icondziswe kubantfu labasha.  

6.3. IKhabhinethi iyakucinisekisa kutinikela kwayo ebudlelwaneni lobucinile emkhatsini wahulumende netinhlangano letitimele njengaloku sifuna kufeza tinjongo tetfu tekuntjintja emandla akusasa kanye nemphilo lencono yetfu sonkhe. Loku kuyadzingeka ekuletseni inchazelo lecacile ledzingeka kakhulu ngetinchubomgomo kanye nemitsetfo lelawulako, kanye nekugcina iNingizimu Afrika njengelive lelinematfuba lamanyenti elutjalomali lelitsandvwa ngebatjalitimali bemkhakha wetemandla.

7. I-Listeriosis

7.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nemindeni yalabo labashonile ngemuva kwekuhlaselwa sifo se-listeriosis, futsi ifisela labo labagulako kwelulama ngekushesha. Bantfu labangetulu kwalaba-180 bashonile kantsi ngulabange-940 labahlaselwe ngulesifo lapha eNingizimu Afrika.

7.2. IKhabhinethi ikhutsatwe yimitamo lemikhulu leyentiwe Litiko Letemphilo, Sikhungo Savelonkhe Setifo Letitsatselanako (i-NICD) kanye neNhlangano Yemhlaba Yetemphilo (i-WHO) yekuvimba leligciwane le-listeria kutsi lingabhebhetseki. Kuchubeka nekucinisa lemitamo, Indvuna Yetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi, utawubamba umhlangano neMkhandlu waseNingizimu Afrika Webahlengikati (i-SANC) ngaLesine, mhla ti-15 Indlovulenkhulu 2018.

7.3. IKhabhinethi iyayemukela lenchubekelembili lenhle leyentiwe yekutfola nekususa lowo mtfombo lobanga kubhedvuka kwalesifo lesibulalako se-Listeriosis. Kubuyiselwa emuva kwemikhicito yekudla lokwentiwa kutikhungomkhicito letintsatfu i-Enterprise neRainbow – lapho leligciwane litfolakele khona – kube sikhatsi lesimcoka sekuvimba lokubhedvuka kwalesifo. Lesifo lesitfolakala ekudleni sabonakala kwekucala ngeNhlaba 2017.

7.4. I-Listeriosis sifo lesibi kakhulu kodvwa siyavikeleka ngekuselapha ngemphumelelo ngekusebentisa sibulalamagciwane (ema-antibiotic). Labo labasengotini lenkhulu bomake labatetfwele, tinswane letincane kakhulu, bantfu lasebakhulile kanye nebantfu labanekusawoteka kwemtimba lokuntekenteke. Bantfu labakhombisa timphawu temfiva, buhlungu betinyama, sicanucanu nome kuhudza kufanele kutsi bavakashele bodokotela babo nome umtfolamphilo losedvute ngekushesha.

7.5. IKhabhinethi inelitsemba kutsi iNingizimu Afrika itakuncoba lokubhedvuka kwalesifo lokukhona futsi ikhutsata bonkhe bantfu kutsi bayigcine bayihloniphe lemitsetfo lesihlanu yekuphepha kwekudla ngalesikhatsi:

  • Geza tandla ngensipho ngembikwekutsi uphatse kudla, nangemuva kwekubuya endlini lencane;
  • Pheka kudla kuvutfwe kahle ungakudli kudla lokungakaphekisiswa kahle ngobe leligciwane le-Listeria liyafa nangabe kudla kuphekisiswe kahle;
  • Ungakuphatsi ukuhlanganise kudla lokuluhlata nalokuvutsiwe;
  • Gcina kudla kusezingeni lekushisa lelifanele; futsi
  • Wente sicinisekiso kutsi yonkhe imikhicito yelubisi iyafutfunyetwa kute kufe emagciwane nome-ke lokungenanti iyabiliswa futsi ukugeze ngemanti lahlobile konkhe kudla lokungaphekwa ngembikwekutsi ukudle nome-ke ukugeze ngemanti lacale abiliswa kucala.

7.6. Labo labangavisisi kahle macondzana ne-Listeriosis bangatsintsa lihhovisi le-NICD ku: 011 386 6400.

8. Tibonelelomali tembuso

8.1. IKhabhinethi ichazelwe ngalamafishane mayelana nesimo sekulungela kwe-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yesibonelelomali Sembuso (i-SASSA) kutsi inike indlela lensha lehlanganisa tindlela tekukhokha letimbili nome letingetulu yekwabiwa kwetibonelelomali kubazuzi mhla lu-01 Mabasa 2018. Loku kuhambisana nesijubo seNkantolo yeMtsetfosisekelo (i-ConCourt) leyakhipha umyalo wekutsi kungetwe sikhatsi salenkontileka lekhona ne-Cash Paymaster Services (i-CPS) kute kube mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2018.

8.2. IKhabhinethi iyaphindza futsi ikhombisa kutinikela kwayo eluhlelweni lwahulumende lwetibonelelomali tembuso, lolusekujuleni kwemitamo yetfu yekunciphisa buphuya futsi lucondze ngco ekubuyiseni sitfunti kubantfu bakitsi. IKhabhinethi inetisekile kutsi bazuzi betibonelelomali tembuso batawukhokhelwa mhla lu-01 Mabasa 2018.

Lamakhadi aka-SASSA lakhona asesemtsetfweni kute kube yinyanga yeNgongoni 2018. Inchubo yekuntjintja emakhadi ebazuzi betibonelelomali tembuso itakwentiwa ngendlela lensha lehlanganisa tindlela tekukhokha letimbili nome letingetulu lengeke itsikamete kukhokhelwa kwetibonelelomali tembuso. Bonkhe bazuzi betibonelelomali tembuso batawutfola tibonelelomali tabo etindzaweni tabo tekukhokhelwa lokufaka ekhatsi emabhange, ePosini laseNingizimu Afrika (i-SAPO) kanye nakuletinye tindzawo tekutsengisa.

8.3. IKhabhinethi icela labo labete ema-akhawunti asebhange kutsi bavakashele emagatja e-SAPO lasedvute bayovula ema-akhawunti. IKhabhinethi inike i-SASSA umyalo kanye neLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) kutsi bente konkhe lokusemandleni kutsi batise bonkhe bazuzi betibonelelomali nganome ngabe ngutiphi tingucuko letingabakhona ngesikhatsi salenchubo yekuntjintja kusukwa ku-CPS kuyiwa kulenye indlela lensha lehlanganisa tindlela tekukhokha letimbili nome letingetulu. IKhabhinethi solo isatinikele ekucinisekiseni kutsi hulumende uyasigcina sijubo seNkantolo yeMtsetfosisekelo. Emahhovisi aka-SASSA atawube avuliwe futsi alungele kusebenta ngaleticelo letinsha.

8.4. IKhabhinethi icela onkhe emalunga emmango kutsi, ikakhulu lawo labazuzi kanye nemindeni yawo, kutsi batsintse i-SASSA ku: 0800 60 10 11 nome bavakashele lihhovisi labo laka-SASSA lelisedvute kute batfole lwatiso lolubanti.

9. Kubhalisa kwebavoti

9.1. IKhabhinethi, njengeKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) kanye naMengameli Cyril Ramaphosa, nayo ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labalale lesimemetelo sekubhalisela kuvota nome lokuhamba bayokulungisa imininingwane yabo yemakheli kulemphelasontfo lephelile ngesikhatsi semkhankhaso wekubhaliswa kwebavoti. Lomkhankaso ubaluleke kakhulu emalungiselelweni elukhetfo lwesitfupha lwavelonkhe netifundza lokulindzeleke kutsi lube nga-2019.

9.2. Takhamuti leti-2 767 139 tivakashele tikhungo tekuvota kulemphelasontfo leyengcile.

9.3. Kulabo bavoti labangetulu kwetigidzi le-2.76  labavakashele tikhungo tekuvota:

  • Babe nje ngetulu kwe-1.3 yesigidzi lababhalisile futsi etikhungweni tabo tekuvota tesigodzi;
  • Labangetulu kwe-800 000 bantjintje kubhalisa kwabo bayowubhalisa esigodzini sekuvota lesisha;
  • Cishe laba-500 000 bekubavoti labebabhalisa kwekucala;
  • Kulabo labasha lababhalisile, labange-82% bebangephasi kweminyaka lenge-30 kantsi cishe labange-54% bekubomake;
  • Sifundza saseGauteng sibe nebantfu lababhalisa kwekucala labange-23.69%, salandzelwa iKwaZuulu-Natal nge-18.78% neLimpopo nge-17.03%.

9.4. Sifundza seMphumalanga Kapa sona sibe nebantfu labanengi lababhalisile, labange-87%, kwalandzela iFreystata yabanje ngetulu kwe-82%, neKwaZulu-Natal, Limpopo neNyakatfo Kapa nge-79% ngekulandzelana. Bantfu sebabonkhe lababhalisele kuvota eGauteng bange-67.3%.

9.5. I-IEC ibike kutsi luhlu lwebavoti nyalo selume kubavoti laba-26 250 939, lokulinganiselwa nje ku-75% yebantfu labafanele kuvota, ngekwetilinganiso teLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika tebantfu labaneminyaka lekuvumelako kuvota.

9.6. Takhamuti letilinganiselwa kuleti-300 000 letivakashele tikhungo tekuvota cishe tisemkhatsini walabo bavoti labatigidzi le-2.8 i-IEC lebeyite emakheli abo ngesikhatsi salemphelasontfo.

9.7. Luhlu lwebavoti lolungilo lucinisekisa kwetsembeka kwalolo luhlu lwebavoti futsi luphindze lucinise nentsandvo yetfu yelinyenti ngekucinisekisa kutsi kube nelukhetfo lolungavuni luhlangotsi, lolukhululekile nalolutsembekile.

9.8. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labangazange bakhone kutsi bavakashele tikhungo tabo tekuvota kulelmphelasontfo lephelile kutsi bavakashele lihhovisi le-IEC lelisedvute bayocinisekisa kanye nekwenta kutsi ibe sesikhatsini imininingwane yemakheli abo. Nakungasinjalo, bavoti lababhalisile mabavakashele iwebhusayithi ye-IEC ku: www.elections.org.za/MyIEC imini nebusuku bahlole futsi balungise imininingwane yabo yemakheli.

10. Tilokotfo letinhle kumgijimu uMhlengi Gwala

10.1. IKhabhinethi nayo, njengeNdvuna Yetemidlalo Nekukhibika, Mk.Thokozile Xasa, iyasigceka lesento sebucaba sebudlova lesentiwe kulomgijimi losesamusha, Mhlengi Gwala, lowahlaselwa ngelisaha lehhomlayidi ngesikhatsi ashova libhayisikili KwaZulu-Natal.

10.2. IKhabhinethi ifisela lomgijimi kwelulama ngekushesha futsi ivakalisa kubonga kwayo kulelo tsimba labodokotela lasesibhedlela saseSt Augustine lelimnakekelako sikhuluma nje.

Bugebengu abemukeleki emmangweni wakitsi neKhabhinethi icela imimango kutsi isebentisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi kuboshwe letigebengu.

11. Somiso sesimemetelwe njengenhlekelele yavelonkhe

11.1. Ngaphasi kweNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko Mnu. Zweli Mkhize, hulumende sewumemetele ngalokusemtsetfweni simo senhlekelele yavelonkhe kute kubukanwe nesomiso salelive nenkinga yemanti.

11.2. IKhabhinethi iyababonga bantfu baseNingizimu Afrika labasolomane bachubeke njalo ngekonga emanti kanye nemitamo lengapheli yeLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna Lesomiso, kanye nalabo labatsintsekako kuyo yonkhe imikhakha yahulumende nemmango, ekulweni naletimo tesomiso lesichubeke njalo letihlasele tincenye letinengi talelive.

11.3. Ngaphandle kwkutsi iNingizimu Afrika ilive leliswela emanti, Ikhabhinethi yenta siciniseko sekutsi sitawuhlala njalo silive bavakashi labakhetsa kulivakashela.

B. Tincumo teKhabhinethi

1. IKhabhinethi ivumile kutsi Sivumelwane Lesichibela Seleko 1 (Kuhlanganyela lokumayelana Nelutjalotimali) seSivumelwano Setetimali Nelutjalomali (i-FIP) seNhlangano Yekutfutfukisa Emave LaseNingizimu Ne-Afrika (i-SADC) wetfulwe ePhalamende kute ucinisekiswe.

1.1. Inhloso yale-FIP kwenta kutsi tinchubomgomo tetimali netekutjala timali teMave Angemalunga e-SADC  tihambisane netinhloso te-SADC. Loku kutawucinisekisa kutsi nome ngabe ngutiphi tingucuko letikhona emigomeni yetetimali nekutjala timali kulinye Live Lelililunga le-SADC akubangi kutsi kuze kube nekulungiswa lokungakadzingeki kulamanye eMave Langamaunga e-SADC.

1.2. Letichibiyelo kuhloswe ngato kugcina lilungelo labohulumende kutsi balawule ngendlela letsandvwa ngummango, kanye nekucinisekisa kutsi ayahambelana  emalungelo netibopho tebatjalitimali nabohulumende.

2. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende Kwemitsetfo Lesilinganisosimo Lesiphasi Lebuyeketiwe Naleyetsiwe Kabusha yaKamhlabuhlangene (i-UN) Yekuphatfwa Kwetiboshwa (“Imitsetfo yaNelson Mandela”).

2.1. Lokwetsiwa kabusha kwaLemitsetfo Lesilinganisosimo Lesiphasi kutsiwe “Imitsetfo yaNelson Mandela” yindlela yekuhlonipha umshiyandvuku waMengameli wetfu waphambilini, lowacitsa iminyaka lenge-27 ejele.

2.2. Kuphindze futsi kwaba nekwengetwa mhlaba wonkhe kwengcikitsi yeLusuku lwaNelson Mandela Lwemave Emhlaba, lolukhunjulwa ngeMave Langamalunga e-UN mhla ti-18 Kholwane, ngenhloso yekugcugcutela timo tebuntfu emajele, kufundzisa ngekutsi tiboshwa nato tiyincenye yemmango kanye nekwatisa umsebenti lowentiwa tisebenti tasemajele njengemsebenti wetenhlalakahle.

2.3. Lemitsetfo itawusita iNingizimu Afrika kutsi yenta ngekushesha ingucuko yekutsi kube luhlelo lwekucondziswa kwetimilo lwekutfutfukisa bantfu loluhambisana nemitsetfomgomo netinkhombandlela letahlukahlukene temave emhlaba.

C. Imitsetfosivivinyo

1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuvikela Nekulwa Nemacala eNzondo Nenkhulumo Yenzondo wanga-2018.

LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kutsi bugebengu benzondo nenkhulumo yenzondo bube licala, kanye nekutsi kube khona tinyatselo tekuvikela nekulwa nalamacala. Uhlose kulungisa budlova lobucondziswe kubantfu ngenca yekubandlulula. Utawunika emandla futsi kutsi iNingizimu Afrika itibophelele ngekwemtsetfo wemalungelo eluntfu emave emhlaba.

2. IKhabhinethi ikuvumile kutsi kungeniswe ePhalamende Umtsetfosivivinyo Wesikhungo Savelonkhe iKamva Semakhono eBuchwepheshe Be-inthanethi (i-iNeSI) wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo wekwenta kutsi i-iNeSI ibe sikhungo lesingatimela ngekwemtsetfo lesinemtsetfo waso wekulungisa tinsayeya tekuswelakala kwemakhono ebuchwepheshe be-inthanethi kulelive. Kutfutfukisa emakhono ebuchwepheshe be-inthanethii kubonwa njengeloko hulumende lakubeke embili latawucala ngako kukwenta ekwakheni umnotfo lozuzisa wonkhe umuntfu, kanye nekutsi kube nembuso lokhonako nalobeka embili intfutfuko.

I-iNeSI itawusebenta njengesikhungo savelonkhe lesikhokhela tingucuko, ekutfutfukiseni ematiko netikhungo tahulumende ngemakhono ebuchwepheshe be-inthanethi besimanje.

3. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wesayensi Yetemanti, i-Hydrography, wanga-2018. LoMtsetfosivivinyo uhlose kwatisa nekunika Lihhovisi laSosayensi Wetemanti simo setemtsetfo, lebesisolo sikhona kuLitiko Letekuvikela (Umbutfo waseNingizimu Afrika Wetekuvikela Wasemantini) kusukela kwasungulwa tinsita tasemantini lapha eNingizimu Afrika.

Utawusita kutsi Sosayensi Wemanti (i-Hydographer) waMbutfo waseNingizimu Afrika Wasemantini watiwe njengaSosayensi Wasemantini Wavelonkhe. Utawucinisekisa kutsi tinsita tasemantini tiba nguletihlelekile futsi tentiwa tiba semtsetfweni loku kuhambisana neNhlangano Yemave Emhlaba Yaselwandle (i-IMO) kanye neSivumelwane Semave Emhlaba Sekuphepha Kwemphilo eLwandle, lokusivumelwane semave emhlaba selwandle lesibeka tilinganisosimo tekuphepha letiphasi ekwakheni, kutisetjentiswa kanye nasekusebenteni kwemikhumbi yekuhweba.

D. Imicimbi Letako

1. Inyanga/Lusuku Lemalungelo Eluntfu


Imicimbi yekugubha Inyanga/lusuku Lwavelonkhe Lwemalungelo eLuntfu nga-2018 itawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka waNelson Rolihlahla Mandela: kugcugcutela nekujulisa lisiko lemalungelo eluntfu esiveni sonkhana.”

Lomcimbi wavelonkhe utawuba mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2018 lapha eGeorge Thabe Cricket Pitch, eSharpeville eVereeniging. IKhabhinethi igcugcutela yonkhe imikhakha kutsi ilihloniphe lolusuku lwavelonkhe, lwekugubha lisiko lemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika futsi kuhlonishwe nebantfu labafanana naboMadiba labatinikela kute sitfole lenkhululeko lesiyijabulelako lamuhla.

2. Liviki Lavelonkhe Letimbizo

Liviki Lavelonkhe Letimbizo litawucala mhla ti-09 kuya ngamhla ti-15 Mabasa 2018 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili.” Kulomnyaka, umgubho weminyaka Lelikhulu yaMandela uyincenye lenkhulu yeliviki lokutawube kugcilwe kulo, ngaphasi kwengcikitsi lengephasi letsi: “Bani sibonelo semisebenti yakhe.” Sigungu sahulumende sitawube sicocisana nemimango etincenyeni letehlukahlukene talelive. Tinhlelo teTindvuna letimayelana naloko letitawube tikwenta titawukhishwa ngesikhatsi lesifanele.

3.  Kusebenta kwalabasha 

3.1. Mengameli Ramaphosa ulindzeleke kutsi etfule umtamo wekulinga kusebenta weTinsita Talabasha Tekusebenta lapha eRiversands Incubation Hub eDiepsloot mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2018. Lomtamo, ngekuhlanganyela nemkhakha lotimele, uhlose kutfutfukisa bantfu labasha labasigidzi sinye kuleminyaka lesihlanu letako kute kutsi badlale indzima kutemnotfo, mhlawumbe njengetisebenti nome bantu labatichubela emabhizinisi abo nome njengetitjudeni letichubeka nekufundza.

4. Kuvakashela eMozambique naseZimbabwe ngekwemsebenti

Mengameli Ramaphosa utawuvakashela ngekwemsebenti wakhe eRiphabhuliki yaseMozambique naseRiphabhuliki yaseZimbabwe ngeMgcibelo, mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2018. Lokuvakasha kutawube kugcile kakhulu ekuciniseni budlelwane emkhatsini walamave lamabili laphawulwe ngenhla.

Mengameli utawuphindza futsi abambe tingcoco letimayelana nekuthula nekuphepha kulesifundza nakulelivekati, kanye nekucocisana ngetindzaba letitsintsa umhlaba wonkhe labanenshisekelo ngato.

E. Imilayeto

1. Ikhabhinethi ihalalisela Ntsiki Biyela, make lomnyama wekucala waseNingizimu Afrika longumphisi wewayini lowetfule iwayini yakhe. Uneticu temfundvo ngemagilebisi, i-viticulture, latetfweswa yiNyuvesi yaseStellenbosch kanye neminyaka le-13 yesipiliyoni sekusebenta, iwayini yakhe i-Aslina Wines ngemnyaka wanga-2018 utawutsengisa emabhodlela la-12 000 e-United States of America, eGerman, eTaiwan naseGhana.

2. IKhabhinethi ihalalisela Caster Semenya ngekutsi aphule lirekhodi laseNingizimu Afrika le-1 000m lebeselihlale iminyaka lenge-35 loko lakwente lapha e-Athletix Grand Prix emcudzelwaneni wetematubane lebewubanjelwe eTuks ePitoli. Lentfombi idvume kulo lonkheleli iphumelele kulomjaho ngesikhatsi lesi-2:35:44, yephula lirekhodi lelidzala langa-1983 la-Ilze Wicksell cishe ngemizuzwana lemibili. IKhabhinethi iphindza futsi iyamhalalisela Semenya ngekufeza sifiso sakhe lesidzala sekutsi atfole ticu tasenyuvesi ngesikhatsi aphotfula i-Ddiploma in Sport Science, lapha eNyuvesi yaseNyakatfo Nshonalanga ePotchefstroom.

3. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nasemndenini weLilunga Lelihloniphekile lePhalamende, Mk. Loliwe Fazeka, loshone engotini yemoto eMphumalanga Kapa, kuleliviki leliphelile.

4.  IKhabhinethi futsi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini weLincusa laseNingizimu Afrika eSweden, Mk. Faith Radebe, loshone ngaLesibili, mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2018. Bekangumhloli Jikelele waphambilini Wetebunhloli eNingizimu Afrika.

F. Kucashwa

Konkhe kucashwa kutawuya ngekucinisekiswa kweticu kanye nekwentiwa kweluhlolokufaneleka lolufanele.

1. Dkt. Philemon Mjwara njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letesayensi Netheknoloji sikhatsi senkontileke leyengetwe iminyaka lemitsatfu, lecala mhla lu-01 Mabasa 2018.
2. Mk. Memme Sejosengwe njengaLobhala Jikelele eHhovisi leLijaji Lelikhulu sikhatsi senkontileka lesengetiwe seminyaka lemitsatfu, kusukela mhla lu-01 Mabasa 2018.
3. Mk. Thuli E Radebe, njengeMcondzisi Wesigungu eSikhungweni se-Centre of Public Service Innovation sikhatsi senkontileka lesengetwe tinyanga letisitfupha.
4. Umnu. Thilivhali Archibald Ramawa njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali (i-CFO) eSikhungweni Savelonkhe Sebetindzaba Te-elekthroniki eNingizimu Afrika.

5. IBhodi ye-Sentech SOC Limited:
a. Umnu. Magatho Mello (ucashwe kabusha njengemcondzisi longekho esigungwini nekuba nguSihlalo);
b. Umnu. Lumko Mtimde (ucashwe kabusha njengemcondzisi longekho esigungwini)
c. Dkt. Sandile Malinga (ngumcondzisi longekho esigungwini); kanye
d. naMk. Elizabeth Malaka (longasuye umcondzisi losesigungwini).

6. IBhodi ye-Broadband Infraco:
a. Umnu. Mandla Ngcobo (ucashwe kabusha njengemcondzisi longekho esigungwini nekuba nguSihlalo);
b. Mk. Nokuthula Selamolela (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini);
c. Umnu. Gift Mphefu (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini);
d. Mk. Zandile Matilda Kabini (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini); kanye
e. NaMk. Jennifer Schreiner (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini).

7. IBhodi ye-SAPO:
a. Mr Comfort Ngidi (ucashwe kabusha njengaSihlalo);
b. Ms Nomahlubi Simamane (ucashwe kabusha njengeLisekela laSihlalo);
c. Adv Juliana Galetlane Rasethaba (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini); kanye
d. NaDkt. Charles Nwaila (ucashwe njengemcondzisi longekho esigungwini).

Imibuto icondziswe ku: Mk. Phumla Williams – Libambela Lesikhulumi seKhabhinethi (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 Union Building