Skip to main content
x

A. Tindzaba Letibalulekile Telive

1. Inkhomfa Yesine Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika (i-SAIC)

1.1. Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa ngemphumelelo kwe-SAIC yesine lebeyibanjelwe e-Sandton Convention Centre, eJozi ngaLesine, mhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2022, lokubonakele ngebatjalimali balelive kanye nebemave batsembisa lutjalomali lolusha kulelive.

1.2. Live lakitsi litfole tetsembiso telutjalomali letinge-80 letinsha letihlangene tenta tigidzigidzi letinge-R332. Loku kwenta samba sesisonkhe selutjalomali lesetsenjisiwe sabangemathriliyoni langu-R1.14, lokungakalingani kuphela emaphesenti lange-95 emgomo wetfu welutjalomali kodvwa lokuyintfo lesibeka ngalokucinile endleleni yekwendlula umgomo welutjalomali lwetfu lwemathriliyoni langu-R1.2 ngeminyaka lesihlanu.

1.3. Letetsembiso telutjalomali ticinisekisa simo salelive sekuba yindzawo longatikhetsela yona kutsi utjale timali takho kuyo.

1.4. Kute kube ngunyalo, tigidzigidzi letinge-R316 tetetsembiso letitjalwe kumiklamo lenge-46 leseyiphotfuliwe kanye naleminye imiklamo futsi lenge-57 lesengakaphotfulwa. Ikhabhinethi iyatinaka timphumelelo tetetsembiso tasesikhatsini lesengcile njengaloku kubikiwe kuNkhomfa, lokufake ekhatsi likhono lekwenta kumikhicito lemisha emikhakheni leyehlukahlukene njengetigitjelwa, kukhicitwa kwekudla, tikhungo tedijithali netemitsi.

1.5. Ikhabhinethi icele yonkhe imikhakha yemmango kutsi yesekele letingelelo letimcoka njengaloku sisebentisana ekubuyiseleni emuva lizinga letfu lekuswelakala kwemisebenti, leselenyuke lafinyelela kumaphesenti lange-35.3, ngekusho kwemiphumela yeLuklayo lweKota yeTebasebenti lesandza kukhishwa Lubalobalo lwaseNingizimu Afrika.

2. Kususwa Kwesimo Savelonkhe Senhlekelele

2.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kususwa kweSimo saVelonkhe seNhlekelele lokumenyetelwe nguMengameli Cyril Ramaphosa ngeMsombuluko, mhla ti-14 Mabasa 2022.  Lelibanga leselihanjiwe liphumelele ngenca yekucina kwebantfu baseNingizimu Afrika labahambisene nato tonkhe tinchubo tekuphepha teSifo seligciwane leKhorona (i-COVID-19) letibekwe nguhulumende kuvikela timphilo netindlela tekutiphilisa.

2.2. Kusukela manje lolubhubhane selutawulawulwa ngekulandzela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemphilo, wanga-2003 (Umtsetfo Nombolo 61 wanga-2003). Lemitsetfosimiso yetemphilo yesikhashana Umtsetfo Wavelonkhe Wetemphilo wanga-2003 lesuselwa kuyo uvulekile kutsi ummango uphawule ngawo kudzimate kube mhla ti-16 Mabasa 2022.

2.3. Ikhabhinethi ikhumbute bonkhe bantfu balelive kutsi bachubeke ngekulandzela tinyatselo letidzingekile tekutivikela kanye nekuvikela labanye ekwesulelekini ngelufu lwe-COVID-19. Loku kufaka ekhatsi kugeza njalo tandla tetfu ngemanti lanensipho nome ngesibulalimagciwane lesine-alkhoholi lenge-70%, kufaka sifonyo lesimbonya umlomo nemphumulo nasisetindzaweni letingekhatsi, sigcine kunelibanga lekuphepha lekuchelelana emkhatsini wetfu lokungenani limitha linye, sivule emafasitela kutsi kushaye umoya kanye nekugoma.

2.4. Imijovo yekugomela i-COVID-19 iyakhona kuvikela kutsi ungaguli kakhulu, ungangeniswa esibhedlela ngisho nekufa. Tivikele wena  kanye nalabo lobatsandzako ngekutsi uvakashele indzawo yekugoma lesedvute kute ugome mahhala, ngisho nome ngabe ungakabeki licembe ngaphambilini.

3. Kuntjintjela eluhlelweni lwekusakata ngedijithali

3.1. Kuhlehliswa kweLusuku lwamhla tinge-31 Indlovulenkhulu Lwekusuka eluhlelweni lwe-Analogue lube mhla tinge-30 Inhlaba 2022 kunika hulumende sikhatsi lesanele sekutsi aphotfule kufakwa kwemabhokisi e-set-top (ema-STB) kwalawo makhaya labhalise ngesikhatsi futsi lafanelekile kutsi awatfole ngembikwesikhatsi sekuntjintja kweluhlelo lwe-analogue.

3.2. Litiko Letekuchumana Netebuchwepheshe Bedijithali litawucinisekisa kutsi onkhe lamakhaya lange-507 251 labhalise ngamhla tinge-31 Imphala 2021 ayachunywa kungakashayi mhla tinge-30 Inhlaba 2022. Lamakhaya lange-260 868  labhalise emkhatsini wamhla tinge-31 Imphala 2021 kanye namhla ti-10 Indlovulenkhulu 2022 atawuchunywa kuma-STB awo ngamhla tinge-30 Inyoni 2022.

3.3. Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi kuphotfulwa kwalenchubo kutawusekela inchubo yekutfutsela eluhlelweni lwedijithali kanye nekukhululwa kwemagagasi ekusakata lasetulu.

4. Kulwa nebugebengu kanye nenkhohlakalo

4.1. Ikhabhinethi ihalalisele Khomishana weMaphoyisa waVelonkhe lomusha, Jenene Sehlahle Fannie Masemola, ngemuva kwekucashwa kwakhe nguMengameli Ramaphosa lokusandza kwenteka. Jenene Masemola unelirekhodi lelihle kakhulu lemphumelelo kutebuphoyisa kuyo yonkhe iNingizimu Afrika.

4.2. Ikhabhinethi iyemukele imiyalo yenkantolo lekhishwe Inkantolo Lephakeme yaseGauteng yawunika Luphiko Lwekudla Imphahla lweMtimba Wavelonkhe Wetekushushisa (i-NPA) lekhishelwe labo labatimbandzakanye ‘ekusiteni ngetetimali’ ekutsengweni kwe-Optimum Coal Mine ngetigidzigidzi leti-R2.1 nga-2016 yinkampani i-Tegeta Exploratin and Resources banikati bayo ngumndeni webaka-Gupta.

4.3. Letijubo, letikhomba indlela lenemphumelelo nalechumene ye-NPA kanye neLihhovisi Letekuphenya Bugebengu Lobubekwe Embili beLuphiko lweteMaphoyisa aseNingizimu Afrika, titfumela umlayeto locinile lomayelana nekukhula kwelikhono lekwenta tintfo kwahulumende ekubukaneni neKubanjwa Kwembuso Ngabhongwane kanye nekucinisekisa kutsi kuba nekutilandza kulabo labambandzanyekako – kanye nekudla, kubuyisa futsi nekubuyisela imali leyebiwe.

4.4. Kwenta labo labambandzanyeka enkhohlakalweni kutsi batilandze, Ikhabhinethi iphindze futsi yasemukela sehlulelo seNkantolo yeMacala Lakhetsekile eTemabhizinisi yasePalm Ridge eGauteng lesiniketwe umlawuli wetetimali waphambilini wase-Eskom ngekukhwabanisa lesikhungo setemandla tigidzi letinge-R35 ngekutsi ente ema-invoyisi langasilo liciniso ekutfutsa emalahle kanye nemitamo yekubuyisa emuva lemali leyebiwe.

4.5. Njengesinyatselo lesimcoka salelive letfu ekulweni nenkhohlakalo, Ikhabhinethi ikwemukele kwendluliswa kwencenye yesine yeMbiko weKhomishini Yetebulungiswa Lephenya ngeKubanjwa kweMbuso ngaBhongwane. Mengameli Ramaphosa utakwetfula ePhalamende tingenelelo tekufezekisa tincomo talekhomishini ngesikhatsi angenisa umbiko lophelele ngeNhlaba 2022.

5. Inkhomfa Lengakavami Yemtimba Wemave Lamatsatfu Yentfutfuko Yemmango loseNingizimu ne-Afrika (i-SADC)

5.1. Ikhabhinethi iyemukele lemiphumela yeNkhomfa Lengakavami Yemtimba Wemave Lamatsatfu Yentfutfuko Yemmango loseNingizimu ne-Afrika lebeyibanjelwe ePitoli ngeMsombuluko, mhla ti-4 kanye nangaLesibili, mhla ti-5 Mabasa 2022. INingizimu Afrika isingatse lenkhomfa njengaSihlalo weMtimba we-SADC lomayelana neTepolitiki, Tekuvikela Nekubambisana Kutekuphepha. Sikhatsi sekuba sesikhundleni kwalelive sisukela ngeNgci 2021 kuya enyangeni yeNgci 2022.

5.2. Lenkhomfa yemukele, emkhatsini walokunye umbiko wenchubekelembili weMsebenti Lomcoka we-SADC eMzambiki (i-SAMIM). I-SAMIM yatfunyelwa kutsi iyewusekela live laseMzambiki kutsi lilwe nebuphekulasikhuni kanye netento tebudlova lobukhulu.

6. Temnotfo

6.1. Ikhabhinethi itemukele tilinganiso tekukhokhela tikweleti letentiwe yi-ejensi i-Moody mayelana nesimo seNingizimu Afrika sekuyikhuphulela esimeni lesisimeme lesisuka kulesibi kanye nesincumo sekucinisekisa tilinganiso tekukweleta lapha ekhaya kweNingizimu Afrika nasemaveni angephandle yakubeka ku-‘Ba2.’

6.2. Lokukhushulwa kucinisekisa umsebenti wahulumende wekubuyisela esimeni kusimama kutetimali kwahulumende walelive, lokwesekelwa kugcogca lokuncono kunaloko bekulindzelekile kwemalingena.

6.3. Imiphumela yemalingena yesikhatsi senyanga yaMabasa 2021 kute kube yinyanga yeNdlovulenkhulu 2022, ikhombise kutsi Luphiko lwaseNingizimu Afrika lweKugcogca Imalingena lugcogce imali lengetulu kwemathriliyoni lange-R1.5. Loku kusho kwenta ncono ngemaphesenti lange-25 ngetulu kwanyakenye kanye nekwenyuka ngemaphesenti la-15 kulomnyaka lophelile ngembikwelubhubhane lwe-COVID-19.

6.4. Hulumende usebentisa imalingena leyengetiwe ekwenteni ngekushesha kusimamisa sikweleti kanye nekulungisa tidzingo tentenhlalo letiphutfumako, kugcugcutela kudaleka kwemisebenti ngekusebentisa Umtamo Weluhlelo lwaMengameli Lwekutfutfukisa Lusha, kanye nekwesekela umkhakha wetemphilo tahulumende.

7. Inyanga Yenkhululeko

7.1. INingizimu Afrika lonyaka igubha Inyanga Yenkhululeko ngaMabasa ngelitsemba lelivuseleke kabusha lelikusasa lelincono, ngemuva kwekubeketela kamatima iminyaka lemibili lematima ngaphasi kwelubhubhane lwe-COVID-19 lwemhlaba wonkhe. Lolusuku Lwenkhululeko lutawugujwa ngaLesitsatfu, mhla tinge-27 Mabasa 2022.

7.2. Ngenyanga Yenkhululeko sikhumbula futsi sihloniphe bonkhe labo kutinikela kwabo lokwenta kutsi sikhone kujabulela emalungelo eluntfu kanye netinkhululeko leticuketfwe kuMtsetfosisekelo wetfu waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika lobatjatwa mhlaba wonkhe wanga-1996.

7.3. Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane njengaloku sichubeka ngemzabalazo wetfu wekuncoba umtselela lomubi we-COVID-19. Kudzingeka kutsi sonkhe sidlale indzima yetfu kute sibuyisele esimeni umnotfo wetfu, ngekusebentisa Lisu Lekwakha Kabusha Umnotfo Nekuwuvusetela, kanye nekukhulisa kakhulu emabhizinisi kute akhone kudala imisebenti leminyenti.

8. Inyanga Lengcwele ya-Ramadan

8.1. Ikhabhinethi ifisele ummango weMasulumane aseNingizimu Afrika Inyanga Lengcwele ya-Ramadan lebusisekile. Ramadan ugcinwa minyaka yonkhe emhlabeni wonkhe ngekutsi kuthandazwe, kuzilwe  kanye nekuphana. Ummango weMasulumane uyincenye yeluphawu lwekwehlukahlukana kwetfu kwavelonkhe.

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Lisu Lelikhulu Lavelonkhe Leliluhlaka Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane Lahlanganisiwe (i-NISED)

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLisu Lelikhulu leliluhlaka le-NISED kute kutsi ummango uphawule ngalo. Lisubuciko lekucala Lelihlanganisiwe Letemabhizinisi Nemabhizinisi Lamancane lavunywa nga-2005. Lelisubuciko kanye ne-NISED leyalandzela yenta kutsi kube neMtsetfo Lohlongotwako wanga-1995 lomayelana neLisubuciko Lavelonkhe Lekutfutfukiswa Nekukhutsatwa Kwemabhizinisi Lamancane aseNingizimu Afrika.  

1.2. Naseyivunyiwe le-NISED itawubese itsatsa sikhundla seLisubuciko Lelihlanganisiwe Lebubhizinisi Nemabhizinisi Lamancane lelikhona kwanyalo. Litakwenta kutsi kube neluhlakamsebenti lwekuchumanisa lwetinhlelo letimcoka tabo bonkhe labadlala indzima ekutfutfukiseni emabhizinisi lamancane likhomba indlela, indlela yekuchumanisa letawukhomba indlela tonkhe tinhlelo letesekela emabhizinisi lamancane.  

1.3. Lelisubuciko lihlose kukhulisa kutimbandzakanya kwemabhizinisi lamancane kutemnotfo letihlelekile, kucedza inchubo lebambelelako kanye nekugcugcutela kuchuba ngendlela lelula temabhizinisi, ikakhulu emabhizinisi lamancane.

1.4. I-NISED ingumphumela wekubonisana kabanti nematiko lafanele kumkhakha wahulumende wavelonkhe, wesifundza kanye newasekhaya, temabhizinisi, tebasebenti, betemfundvo lephakeme kanye netikhungo letahlukahlukene letifanele.

2. Kufakwa kwe-Ejensi Yetetimali Yemabhizinisi Lamancane (i-SEFA) neLuphiko Lwekutfutfukisa Emabhange Layimfelandzawonye (i-CBDA) ku-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane (i-SEDA)

2.1. Ikhabhinethi yakwemukela kwengetwa kwesikhatsi ngetinyanga letinge-20 sekuhlanganisa letikhungo letimbili i-SEFA ne-CBDA ku-SEDA. Lokuhlanganiswa ekucaleni kwakuhlelwe kutsi kucale kusukela mhla ti-01 Mabasa 2022. Loku kwaba ngemuva kwekutsi Ikhabhinethi ikuvumile lokuhlanganiswa kucinisekisa kutsi hulumende wenta kutsi kube nesikhungo sinye lesitawusekela umsebenti waso wekusekela emabhizinisi lamancane kuya kulasemkhatsini kanye nemakoporasi.

2.2. Lesikhatsi lesengetiwe lesivunyiwe sitakwenta kutsi Litiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane likhone kuphotfula lubuketo lwemtsetfo kute kutsi kube nesimondzawo senchubomgomo lesemtsetfweni lekahle levumela kutsi kwakhiwe sikhungo sinye – i-SEDA. Sikhungo sinye nalesinemitfombolusito leyanele sitakwenta kutsi kube nekwesekelwa lokuhle kwemabhizinisi lamancane kuya kulasemkhatsini kanye nemakoporasi. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kukhetfwa kweBacondzisi Bemabhodi esikhashana e-SEFA ne-SEDA.

3. Imitsetfosimiso lephatselene neKuvikelwa, Kugcugcutela, Kutfutfukisa neKulawula Lwati Lwendzabuko (imitsetfosimiso ye-IK)

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemitsetfosimiso ye-IK kutsi ummango uphawule ngayo. Imitsetfosimiso ye-IK itawunika emandla kutsi kufezekiswe Umtsetfo we-IK, wanga-2019 (Umtsetfo Nombolo 6 wanga-2019).

3.2. LoMtsetfo wenta kutsi kube nekuvikeleka, kugcugcuteleka, kutfutfukisa nekulawula lwati lwendzabuko. Wenta kutsi kube nekusungulwa kwetinhlelo tavelonkhe te-IK; kulawulwa kwemalungelo emmango we-IK. Uphindze futsi wente kutsi kusungulwe litsimba lekweluleka; kunakwa kwalokufundvwe phambilini, kuchuba inchubo nekuchumanisa te-IK.

3.3. Lemitsetfosimiso lephakanyisiwe iphatselene, emkhatsini walokunye, kusungula Litsimba Lekweluleka; tinchubo tekuvunyelwa ngekucinisekiswa; kubhaliswa kwemakhonokwenta alabasebenta nge-IK; kufinyelelwa njani nome isetjentiswa njani i-IK kanye nekugcina emarejista e-IK. Lemitsetfosimiso iphindze futsi yenta kutsi kube netindlela tekusombulula tinchabano.

3.4. Lemitsetfosimiso itawufakwa kugazethi futsi kukhonwe kufinyelelwa kuyo ngekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letesayensi Netingucuko Letinsha letsi: www.dsi.gov.za. Itawutfolakala futsi ngato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni.

4. Luhlakamsebenti LwaMhlabuhlangene Lwekubambisana Kutentfutfuko Lesimeme (i-UNSDCF) lwanga-2020-2025

4.1. Ikhabhinethi iyivumile i-UNSDCF yanga-2020-2025 yaseNingizimu Afrika kutsi ifezekiswe. Loluhlelomsebenti lwenta kutsi kube nebudlelwane bekutilandza emkhatsini wahulumende, ummango ngebubanti kanye nelihhovisi lelive laMhlabuhlangene lapha eNingizimu Afrika.

4.2. I-UNSDCF ihlahlela tinsika letine letibanti telisubuciko letibekwe embili kutsi tentiwe letifaka ekhatsi (1) tekufaka wonkhe wonkhe, bulungiswa nekukhula lokusimeme; (2) emakhono onkhe emfundvo umuntfu lanawo netingucuko kutenhlalo; (3) tekubusa ngemphumelelo, ngelikhono nangekwetingucuko; kanye (4) nekucina kwesimo selitulu kanye nekulawulwa ngalokusimeme kwemitfombolusito yemvelo.

4.3. Letinsika telisubuciko tichumene neLisu Lavelonkhe Lentfutfuko: Umbononchanti wanga-2030 kanye neLuhlelomsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini, kanye neMigomo ye-UN Yentfutfuko Lesimeme lechutjwa lihhovisi lelive le-UN lapha eNingizimu Afrika. Lokufezekiswa kutawukwentiwa ngelisubuciko lekuhlanganisa ndzawonye imitfombolusito.

5. Kungenelela Kwavelonkhe Kumkhandludolobha Welidolobha lelikhulu i-Mangaung kanye neMasipala Wendzawo i-Enoch Mgijima

5.1. Ikhabhinethi ikuvumile lokungenelela ngekulandzela Sigaba se-139(7) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996, lofundvwe kanye kanye neSigaba se-150 seMtsetfo Wekulawula Timali Tabomasipala, wanga-2003 (Umtsetfo Nombolo 56 wanga-2003), kumkhandludolobha wedolobha lelikhulu i-Mangaung kanye neMasipala Wendzawo i-Enoch Mgijima. Bobabili labomasipala babukene nekwehluleka lokukhulu kulawula timali nekuletsa tinsita sikhatsi lesidze.

5.2. Sigungu Lesiphetse Sifundza saseFreyistata sifake Mkhandludolobha Welidolobha lelikhulu i-Mangaung ngaphasi kwekungenelela lokusemtsetfweni ngekulandzela Sigaba se-139(5) (a) ne-(c) seMtsetfosisekelo ngeNgongoni 2019. Lisu lelisemtsetfweni lwekubuyisa timali labese-ke liyabekwa kubomasipala nga-2020. Ngemuva kwekwehluleka iminyaka lengetulu kwalemibili kutsi ufezekise lelisu lekubuyisa timali ngesikhatsi sekungenelela kwesifundza, loMasipala nyalo-ke sewungephasi kwekungenelela kwavelonkhe ngekulandzela Sigaba se-139(7) seMtsetfosisekelo.

5.3. Masipala weNdzawo i-Enoch Mgijima wabekwa futsi ngaphasi kwekungenelela lokusemtsetfweni Sigungu Lesiphetse Sifundza saseMphumalanga Kapa ngekulandzela Sigaba se-139(5) (a) seMtsetfosisekelo nga-2018. Nanome kunjalo, ngekutsi lomasipala wehlulekile kuchubeka kwenta ncono kusebenta kwawo ngekwetetimali nekuletfwa kwetinsita, Ikhabhinethi yancuma kutsi iwufake ngaphasi kwekungenelela kwavelonkhe.

5.4. Lokucela kungenelela kwavelonkhe ngekulandzela Sigaba se-139(7) seMtsetfosisekelo kusho kutsi kubo bobabili labomasipala, hulumende wavelonkhe nyalo sekutawusebenta yena esikhundleni seSigungu Lesiphetse. Loluhlobo lwekungelela lusemtsetfweni futsi lulandzela inchubo lefananako neyeSigaba se-139(5) seMtsetfosisekelo, ngaphandle kwekutsi nyalo hulumende wavelonkhe nyalo sewutatfwala ngco tibopho taletingenelelo.

5.5. Kunika emandla kutsi kutsatfwe letibopho, Labamelele Ikhabhinethi Yavelonkhe (i-NCR) batawutfunyelwa khona madvute kulabomasipala bobabili. Indvuna Yetetimali itawunika emandla i-NCR futsi itawube yesekelwa licembu lelimhibahiba letingcweti. Sincumo sisengakatsatfwa kwanyalo sekuhlakata umkhandlu wamasipala ngekulandzela Sigaba se-139(5)(b) seMtsetfosisekelo.

5.6. Lokungenelela kwavelonkhe kutawucala kusebenta nasekufakwe ngekwemtsetfo kuGazethi yaHulumende, nanome kunjalo, leSigaba se-139(5) sekungenelela lesikhona sitawuloko sisebenta kudzimate kube ngulolusuku. Sigaba se-139(1) sekungenelela kuMasipala weNdzawo i-Enoch Mgijima esikhundleni saso kutawufakwa Sigaba se-139 (5) (a) ne-(c) sekungenelela,  lesitawuvala kwehluleka kwamasipala kufezekisa tibophelelo takhe tekuphatsa. Indvuna Yelihhovisi laMengameli, Mnu. Mondli  Gungubele – kanye neNdvuna Yetetimali, Mnu.Enoch Godongwana neNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Dkt.  Nkosazana Dlamini Zuma – batawubamba umhlangano wekwatisa betindzaba kuleliviki lelilandzelako kuchaza ngalokungenelela kwavelonkhe.

C. Imicimbi Letako

1. Imbizo yaMengameli Yeluhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM)

1.1. Mengameli Ramaphosa utawubamba Imbizo yaMengameli ye-DDM ePetrus Molemela Sports Complex eMangaung, eFreyistata ngaLesihlanu, mhla ti-8 nangeMgcibelo, mhla ti-9 Mabasa 2022.

1.2. LeMbizo, lebitwe ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Ungashiyi namunye ngemuva,” itawuhlola lizinga lekuletfwa kwetinsita kulesifundza, kulandzelela inchubekelembili lemayelana ne-DDM, kanye nekwengamela tingenelelo letimcoka nemasu.

1.3. Imbizo ye-DDM yaMengameli inkhundla lemcoka yekutimbandzakanya kwemmango ngobe inika takhamuti livi kanye naMengameli litfuba lekulalela bantfu kanye nekuphendvula kuloko labakhala ngako. Bantfu baseNingizimu Afrika bangatilandzelela tinkhulumiswano ngekutsi batimbandzakanye enkhundleni yekuchumana ngaphasi kwe-#PresidentialImbizo.

D. Kuhalalisela

Ikhabhineti itsandza kuhalalisela kanye nekufisela lokuhle:

- Mnu. Nkosinathi Maphumulo, lowatiwa kancono nga-DJ Black Coffee, losandza kuklonyeliswa ngemklomelo wakhe we-Grammy wekucala kumkhakha we-“Best Dance/Electronic Album” ngengoma yakhe letsi-Subconsciously, emcimbini we-64th Grammy Awards lebewubanjelwe lapha eLas Vegas, eMelika.

E. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Mnu. Mpumelelo Tyikwe njengeSisebenti Lesikhulu neMcondzisi weSigungu  weNhlangano yaseNingizimu Afrika Yemshwalensi Webungoti Lobukhetsekile.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams – Sikhulumi seKhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 Union Building