Skip to main content
x

 

A. Ezingundabamlonyeni 

1. Ikulumo Yobujamo Belizwe (i-SoNA)

1.1. IKhabinethi isifakazele isibawo sikaMengameli Cyril Ramaphosa asibeke sezwakala eKulumeni yakhe yoBujamo beliZwe yomNyaka wee-2023, sokuthi woke amaSewula Afrika akasebenzisane, kungabi nosalela ngemva lokhuya nasilwa neentjhijilo zelizwe lekhethu ezisiminyezeleko.

1.2. Amagadango kaMengameli aqinileko abeka iindaba zemiraro yegezi phambili ehlelweni likarhulumende nonyaka, kobanyana kuzokulwiwa nokuqinteliswa kwegezi bekutholakale indlela yokusabalalisa igezi ethembekileko. 

1.3. IKhabinethi ikhwezelela woke amakoro womphakathi ukuthi asekele amagadango ahlathululwe nguMengameli, wona angaqakathekileko azakuqinisa imizamo yethu yokuphungula ukutlhogeka komsebenzi, ubuchaka nokukhuphuka kweendleko zepilo kunye nokulwa nobulelesi nobukhohlakali. 

1.4. Urhulumende uzimisele ukuwurhabisa umsebenzi esele uthomile wokungezelela igezi ethungelelwaneni lethu legezi yelizwe loke, kanti umsebenzi wethu kususa nanyana kungaba siliyo bani esingaliya umsebenzi lo. 

1.5. Eemvekaneni ezizakwezi imihlangano yokubika yehlanganisela yeenjamiso izakwethula eminye imininingwana yehlelo lamaGadango kaRhulumende (i-PoA) lomnyaka lo, njengoba lethulwe nguMengameli Ramaphosa ku-SoNA.  ISabelo seeMali seliZwe ekufuze sethulwe ngeLesithathu womhla wama-22 kuMhlolanja wee-2023  sizakwethula eminye imininingwana nge-PoA karhulumende. 

2. IKhonferensi yezeeMayini EliZwekazini le-Afrika yomNyaka wee-2023 

2.1. IKhabinethi iyitjhejile imiphumela yeNdaba yokuMayina e-Afrika ebeyibanjelwe e-Cape Town International Convention Centre ukusukela ngomhla we-6 ukuyokufika kumhla we-9 kuMhlolanja wee-2023, ngaphasi kommongondaba othi: “Sivula Amasiso Weemayini/Wokumayina: Ubunzinzo, Ukuphepha kunye Nokusabalalisa.”

2.2. INdaba yokuMayina e-Afrika ihlanganise abosomabubulo abavela ndawozoke ekhonthinenthini yekhethu nephasini loke, yanzinzisa indawayo njengekhonfrensi ephambili ngezamasiso kezokumayina ekhonthinenthini yekhethu.  Iimayini solo zisenza umsebenzi oyisika ekuthenjelwe kiwo kezetuthuko nokwandiswa kwamabubulo kiyo yoke ikhonthinenthi yekhethu. Zenza umsebenzi oqakathekileko ekuvuleni imisebenzi nekwenzeni ukuthi abantu bahlale emsebenzini, njengoba lapha eSewula Afrika ilinganiselwa esiquntwini sesigidi nje imisebenzi esetjenzwa bunqopha eemayini, bese kuthi eminye elinganiselwa esigidini kube ngephathelene nazo iimayini.

2.3. Umkhiqizo weemayini lapha eSewula Afrika ufike ku-1.18 thriliyoni, lapha ungazange khewufike khona phambilini, waphakamisa ipahla epheleleko yangekhaya, nepahla esiyithengisela amazwe wangaphandle, kunye nengeniso.  IKhabinethi ibawa boke abanesandla emsebenzini wokumayina ukuthi baragele phambili ngokusebenzisana norhulumende kobanyana kuzokuphunyeleliswa ibubulo elingadli imali enengi ephasini loke nelifukula ukuhluma komnotho, kuvuleke imisebenzi, lisekele ituthuko ebambelelako.

3. Iinkhukhula 

3.1. IKhabinethi iyililele imbiko imindeni elahlekelwe ngabathandiweko bayo eenkhukhuleni zamhlapha nje ezisahlele iindawo ezimbadlwana zelizwe lekhethu.

3.2. Sithokoza besizo elirhabako nabahlengi elizweni loke abasebenze ngokuzikhandla ukuhlenga ipilo yabantu.  Asihlangane njengesitjhaba silekelele labo abadinge isizo lokutjhejwa nokusekelwa. 

3.3. IKhabinethi iyelelisa abantu ukuthi bahlale ngekhaya lokhuya izulu nalilimbi belina khulu, ibe ikhumbuza nalabo abakhe eendaweni ezingenzasi ukuthi batjheje bayelele.

3.4. Abantu bayeleliswa ukuthi nanyana bakhamba ngeenyawo nanyana bakhamba ngeenkoloyi, bangathomi bangene amanzi agijima ngamandla namkha balinge ukweyama amanzi agijimako endleleni, emabhlorhweni nemilanjeni. IKhabinethi iyelellisa amalunga womphakathi ukuthi aqinisekise ukuthi abantwana bahlala baphephile ekwemukeni namanzi nekukghanyweni mamanzi ngazo zoke iinkhathi nakuneenkhukhula. 

4. Inturhu Yeengidi

4.1. IKhabinethi iwulilele imbiko umndeni nabangani bomvumi we-hip-hop u-Kiernan Forbes, odume ngebizo lika-AKA, nompheki ongusaziwako u-Tebello Motsoane, abadutjulwe babulawa eThekwini mhlapha. 

4.2. IKhabinethi ibuye yezwakalisa ubuhlungu nokuzwelana kwayo nomndeni nabangani bomtjhotjhozeli obekalwisa ubulelesi uNom. Ayob Mungalee, odutjulwe wabulawa mhlapha e-Eldorado Park, eJwanisbhege. Bekamnqophisi wesiqhema esilwela ubulungiswa, i-People Seeking Justice Action Group, esiyihlangano ebeyikhwezelela umphakathi ukuthi ulwe nomukghwa wobugenge nokuthengiswa kweendakamizwa. 

4.3. IKhabinethi iyililele imbiko imindeni nabangani balabo ababulewe ngokuthurhuzwa ngobunengi eTjingalanga Kapa, KwaZulu-Natala kunye nePumalanga Kapa.  Lezizenzo zelunya, ezisaphenywa bathobelisimthetho, ziveza ukuthi inturhu yeengidi  idlhabhe kangangani nokuthi umphakathi ulimala kangangani ngayo.

4.4. IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi iButho lamaPholisa wekhethu (i-SAPS) liyaqiniswa njenganje ukuthi kuzokukhandelwa ubulelesi.  Kilokhu-ke kuzokwandiswa amapholisa eentradeni, kusungulwe iinqhema ezikhethekileko zamapholisa ezizakuqalana nomhlobo wobulelesi othileko kwaphela. ISewula Afrika seyizokusebenzisa neendlela ezisekelwe libuthelelo lemininingwana elinabe khulu ngelwazi lezinto ukuthola nokuqothela amadzaba wobulelesi.

4.5. I-SAPS iqinisa ijima layo lokubamba nokwemuka iinlelesi iingidi ezingekho emthethweni neenhlavu zakhona. Eenyangeni ezili-12 ezidlulileko amapholisa abambe iingidi ezima-65 519 azisusela unomphela ezandleni zabantu. 

4.6. Urhulumende ubawa zoke izakhamuzi neenjamiso zomphakathi ukuthi zisebenzisane namapholisa wangemakhabo ukucitha ubulelesi emphakathini/eendaweni zangemakhabo.  Nakube unelwazi elingasiza ukuveza abantu abenza izinto eziphambene nomthetho, fowunela enomborweni yamapholisa yokuqeda ubelelesi – i-Crime Stop – ku-0800 10111.

5. Umasipaladi Wendawo We-Enock Mgijima (i-EMLM)

5.1. UNgqongqotjhe wezomNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko uNkosazana Dlamini-Zuma noNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana mhlapha bakhe babikela iKhabinethi ngemikhulumiswano yokubonisana ebeyibanjwe nabalimindima abaqakathekileko ku-EMLM.

5.2. NgoSihlabantangana wee-2022, iKhabinethi ivumele igadango lokulamulela i-EMLM ngokwesiGaba 139(7) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996, ngokufundwa ndawonye nesiGaba 150  somThetho wee-2003 wokuLawulwa kweeMali zakwaMasipaladi (umThetho 56 wee-2003).    I-EMLM seyinesikhathi eside idosa nzima eemalini, ibhalelwa nanga kukwenzela umphakathi izenzelwa, ngaphambi kobanyana kuthathwe leligadango lokuyilamulela.

5.3. IKhabinethi ithi iyayizwa imiraro enzima ekhonjwe bababelani, nje-ke iqinisekise izakhamuzi ze-EMLM ukuthi khona duze nje zizakutjelwa ngesiqunto sokuthi kuzakusetjenzwa njani ngemiraro ekhona kamasipaladi wendawo le.

6. Ukuphepha Eenkolweni  

6.1. Ukuphepha eenkolweni zeSewula Afrika solo kuliqalontanzi likarhulumende, nje-ke urhulumende uphatheke kumbi khulu ngemibiko enande ivela yokulwa hlangana kwabafundi nabafundisi. 

6.2. Nanyana umNyango wezeFundo esiSekelo ubeke iindlela zokulwa nalomraro nje, kumsebenzi wababelethi nabakhulisi babantwana ukusebenzisana neemphathimandla zesikolo nabafundi ukuqinisekisa ukuthi iinkolo zihlala ziziindawo eziphephileko lapho abafundi bethu bazakukhula khona kuhle bebabe zizakhamuzi ezilisizo.  Ukuphepha kwabafundisi bethu eenkolweni nakho kuqakatheke khulu. 

7. Ukuphepha Endleleni  

7.1. IKhabinethi isalila ngenani labantu ababhubhela eendleleni zelizwe lekhethu lokeli. Urhulumende uzokufuna imithetho emitjha yokuqeda iingozi zamathraga neenlori, omunye wazo okungaba kususa umthwalo wepahla endleleni ukhanjiswe ngesitimela, ngethemba lokuthi kuzakuphunguleka ukudisibezeka kweendlela ngenca yomthwalo omnengi eendleni.

7.2. IKhabinethi ibawa boke abasebenzisi bendlela ukuthi bahloniphe imithetho yendlela ngokuhlala batjhejile, bazwelane bebacabangelane nabanye abasebenzisi bendlela. Abatjhayeli abatjhayela basele namkha badakwe ziindakamizwa, nabamadlabha nabamarikiriki, ekubalwa kikho nokugijimisa khulu, ngibo ababanga ubunengi beengozi zendlela.

B. Imithethomlingwa 

1. Umthethomlingwa Wee-2022 Wesango Lemikhawulo Eliphethe Koke (i-OSBP)

1.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa we-OSBP ukuthi umphakathi uphefumule ngawo.  UmThethomlingwa lo ulandela ukuvunyelwa komThethokambiso nehlelo lokuphunyeleliswa kwawo ngoNtaka wee-2022. Unqophe ukulungisa nokulungelelanisa ukukhamba kwabantu nepahla hlangana kwamasango wemikhawulo yokungena eSewula Afrika nemikhawulo yamazwe eyakhelene nawo.

1.2. Lokhu-ke kuzakwethula umthwalo wesiminyaminya sabakhambi nabarhwebi emasangweni wemikhawulo. Leligadango-ke liqakathekile nemizameni yelizwe lokuraga isiVumelwano sokuRhwebelana kwamaZwe we-Afrika, i-African Continental Free Trade Area (i-AfCFTA). 

1.3. Iimvumelwano eziqalwe kilomThethomlingwa zizakuqinisekisa ukuthi ukusetjenzwa komsebenzi wokudluliswa kwepahla, neenkoloyi nabantu kwenzeka ngaphandle kokuliyeka namsinya.  UmThethomlingwa lo uphendula neensetjenziswa zomthetho ezifaneleko zamazwe ngamazwe ezimalungana nokuphunyeleliswa kokurhwebelana, nemikhambo yabantu neyokukhanjiswa kwepahla. 

2. Umthethomlingwa Wee-2022 Wokwazeka Nokutloliswa Kwabantu Belizwe 

2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa wee-2022 wokwAzeka nokuTloliswa kwabaNtu kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmThethomlingwa lo unikela umThethokambiso wokwAzeka nokuTlolliswa kwabaNtu amandla, begodu unqophe ukwakha ihlelo linye eliphethe koke, sekubalwa nengcenye ebudijithali kibo boke abantu abahlala namkha abakhe bahlala ekhethwapha.

2.2. Umtlamo womThethomlingwa lo uzakuvulela ukuhlanganiswa nokuphathwa kwerejista yesitjhaba, yezakhamuzi nabantu abahlalele safuthi elizweni lekhethu. Ukudlula lapho, uvulela nokutlanywa kwebuthelelo lokwazeka kwamaphandle athileko nemininingwana yawo ahlezi kwesikhatjhana elizweni lekhethweli. Uvula godu nehlelo lokwazeka kwabantu elizweni loke elibizwa ngokuthi yi-National  Identity System (i-NIS) elizakuba nemininingwana ekufuze ifakwe kurejista yesitjhaba kunye nebuthelelweni lemininingwana lokwazeka kwabantu.

2.3. I-NIS izakukghona godu nokuhlangana namahlelo wokwazeka kwabantu kwarhulumende nekorweni yangeqadi. 

2.4. UmThethomlingwa we-OSBP wee-2022 nomThethomlingwa weHlelo lokwAzeka nokuRejistarwa kwabaNtu wee-2022 izakumenyezelwa kubunzinzolwazi bomNyango wezangeKhaya obuthi: www.dha.gov.za.   Amalunga womphakathi akhuthazwa ukuthi athumele imibonwawo etloliweko aphefumula ngayo, kilesisiphande esilandelako:  The Director-General of Home Affairs, Private Bag X114, Pretoria, 0001. 
Ifowuni: 012 406 4353.                         

C. Iminyanya Ezako 

1. Umhlangano Weenkhulu Zehlanganisela Yamazwe We-Afrika (i-AU)

1.1. UMengameli Cyril Ramaphosa uzokuya emHlanganweni oJayelekileko wehlandla lama-36 womButhano weenKhulu zomBuso naboRhulumende be-AU ozokubanjwa ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika kumhla we-19 kuMhlolanja wee-2023 e-Addis Ababa, eTopiya. 

1.2. UmButhano we-AU, ozokubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Ukurhabiswa Kokuphunyeleliswa Kwe-AfCFTA,” uzokulandela iSetjheni eJayelekileko yehlandla lama-42 yomKhandlu oPhetheko, ukusukela ngomhla we-15 ukuyokufika kumhla we-16 kuMhlolanja wee-2023. IinKhulu zomBuso nezaboRhulumende be-AU zizakusebenzisa ummongondaba lo ukufakazela ukuzibophelela kwazo ekuphunyelelisweni okupheleleko kwe-AfCFTA. 

2. Ivakatjho Lombuso LikaMengameli We-Uganda 

2.1. OPhakemeko uMengameli Yoweri Kaguta Museveni we-Uganda uzokuvakatjhela iSewula Afrika ngeVakatjho lomBuso ngomhla wama-28 kuMhlolanja wee-2023, ngokumenywa mlinganakhe, uMengameli Ramaphosa. Umnqopho waleliVakatjho lomBuso kuqinisa ubudlelwano hlangana kwamazwe amabili lawa.  IVakatjho lakhe lizakuqedelelwa ngeKundla yezamaBhizinisi ezakuphenya ngamakontraga wezerhwebo nezamasiso hlangana kwamazwe amabili la.

3. Abonongorwana Bee-2023 Beembikiindaba Behlanganisela Yamazwe Wokuthuthukisa I-Afrika EseSewula 

3.1. IKhabinethi ikhumbuza zoke iimbikiindaba ukuthi iPhaliswano le-2023 laboNongorwana beemBikiindaba ze-SADC, elivalwa ngeLesibili womhla wama-28 kuMhlolanja wee-2023, livulekele boke ababikiiindaba bamazwe amalunga we-SADC.

3.2. AboNongorwana beemBikiindaba ze-SADC bathokoza umsebenzi wobubikiindaba omuhle ukuyidlula yoke ekorweni yokutlola, yokufoda iinthombe, yakumabonakude nemrhatjhweni wokubika ilwazi neendaba nge-SADC ukusekela ihlelo lokusebenzisana nokulungelelana kwesiphande salamazwe we-Afrika eseSewula.

D. Siyabathokozisa 

1. IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo ku:   

  • Nomcebo Zikode, no-Zakes Bantwini kunye no-Wouter Kellerman ngokuthumba kwabo unongorwana wokuvuma kuhle ukubadlula boke, ngengomabo ethi Bayethe, emnyanyeni waboNongorwana be-Grammy baQobe mNyaka, weHlandla lama-65. 


E. Silila Imbiko   
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

  • Abantu ababhubhele engozini yendlela yamhlapha yokutjhayisana kwebhesi nekoloyi ekhambisa imali endleleni enguthelawalisa i-N1 eLimpopo.  IKhabinethi ibafisela ukululama kwamsinya labo abalimalele engozini le.
  • U-John Moeti (56), owakhe wadlalela iBafana Bafana ne-Orlando Pirates, owaba yingcenye epheleleko yesiqhema esathumba uNongorwana we-Africa Cup of Nations ngomnyaka we-1996.
  • IKhabinethi ibuye yabalilela imbiko aborhulumende nabantu be-Türkiye nabeSiriya ababhujelwe sitjhaba sabantu bagirikelwa nanga mthangalasisekelo wezomnotho newomphakathi omkhulu okubabazekako ngenca yokuzamazama komhlaba okwenzeke ngomhla we-06 kuMhlolanja wee-2023, isilinganiso sakho esibe li-7.8 ku-Richter Scale. Iinhliziyo zethu ziya emindenini elahlekelwe ngabathandiweko bayo namkha esathungathana neenhlobo zayo. IKhabinethi iyazibuka iinhlangano zokuhlenga abantu zalapha eSewula Afrika ezihlanganyele namazwe ngamazwe ngesizo lokuhlenga abantu kilehlekelele. IKhabinethi ibuka namalunga wesiqhema se-K9 sakwa-SAPS ngesibindi sawo esenze ukuthi kuhlengwe isilukazi sama-80 weminyaka yobudala ngokukhutjhwa efuqufuqwini la sidibezeseke khona amalanga adlulako kabunane e-Türkiye.

F. Ukuqatjhwa  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 

1. UMm. u-Azola Mayekiso  oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) seHlangano yokwAkha iziNdlu esekela ngeeMali, i-National Housing Finance Corporation.  
2. UNom. Lucas Thabiso Thiti oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG) wephiko lezokuThuthukisa nokuSekela, i-Institutional Development and Support emNyangweni wezomThethobulungiswa nezokuThuthukiswa komThethosisekelo. 
3. UMm. u-Boitumelo Mosako oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-CEO yeBhanga yezokuThuthukisa e-Afrika eseSewula, i-Development Bank of Southern Africa.
4. UNom. Kabelo Rikhotso, oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi oPhetheko weBhodi yezamaSiso weKoro yabaSebenzi bemBusweni, i-Public Investment Corporation Board.
5. UNom. Matsemela Moloi, oqatjhelwe isikhundla somTlolisi wePhiko lokwePhulwa kwemiThetho yeNdlela, i-Road Traffic Infringement Agency. 
6. U-Adv. Sonwabile Mancotywa oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi oYelelisako noSihlalo weBhodi eLawula iinThuthi ezEqa imiKhawulo.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Nom. Michael Currin
uMjaphethe woMkhulumeli weKhabinethi 
Iselifowuni: 082 462 7896

 Union Building