Skip to main content
x

 

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu nakali-14 kuNtaka 2018, e-Tuynhuis, eKapa

A. IiNdaba Ezingundabamlonyeni

1. Ukukhula Komnotho


1.1. IKhabinethi ithokoza ukukhula nge-1.3% komnotho emnyakeni wee-2017. Lokhu kukhula nge-0.3% kwangomnyaka wee-2016. Ukuthuthuka komnotho ngaphasi kobujamo obubudisi nje kuvuselela ithemba ngekusasa lokuhluma komnotho.

1.2. Iimbalobalo zokukhula komnotho zitjengisa bona umnotho usendimeni ekhuphukako, njengalokha iZiko leeMali zeNarha lilindele ukukhula komnotho nge-1.5% nonyaka godu ukhuphukele ku-2.1% ngomnyaka wee-2020.

1.3. IKhabinethi ikhombela yoke imikhakha yomphakathi ukwakhela phezu komfutho lo womnyaka wee-2017, nokusebenzisana norhulumende ukutjhugululela amanwakhe kuzenzelwa ezibonakalako nokunzinzisa ukukhula komnotho, kuvulwe nemisebenzi.

2. UkuBuyekezwa KwemiThetho yeNarha

2.1. IKhabinethi ithokoza isitjhukumiso esamukelweko sokukhibelela umThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womNyaka we-1996 ngokukghonakalisa ukuthathwa kwenarha ngurhulumende ngaphandle kwembadela.

2.2. Ukusukela ngomnyaka we-1994 urhulumende usebenze ngamandla ukutjhugulula umlando wokuthathelwa inarha ngebeentjhaba nebandlululo. Ngokuhlonipha umthetho, urhulumende usebenze khulu ukukhuthaza ukusetjenziswa kwenarha, godu arhabisa indlela yokubonelela labo abathintekako ekuthathelweni inarha.

2.3. Indaba le idluliselwe eKomidini yokuBuyekezwa komThethosisekelo, ekufuze ibuyise umbiko ePalamende mhlana ama-30 kuRhoboyi wee-2018. Iintjhukumiso ezizokulethwa kusiBethamthetho seNarha zizabe zimphumela wethungelelwano lemihlangano nemiphakathi ezakulandelwa mihlangano yekomidi.

2.4. IKhabinethi ikhombela boke ababambindima ukuveza amazizo wabo ngesikhathesi semikhulumiswano, ezakudosela ekufikeleleni ipengu ezokuragela inarha yekhethu phambili. Njengorhulumende otjhejako nodzimelele ebantwini boke, sizakuthintana nabo boke ababambindima kilendaba.

2.5. IKhabinethi ikhuthaza godu imiphakathi ukulisa ukuzibeka enarheni namkha ukuzinghwathela yona ngokungasimthetho. Sililizwe elithanda ukuthula nelithobela umthetho elineendlela ezaneleko zokurarulula imiraro, kufaka hlangana nendaba yenarha.

2.6. ISewula Afrika ihlala ivulekele amabhizinisi nesisomali kezokulima. ISewula Afrika izimisele ukubona ukwanda kwesibalo sabalimi abarhwebako abaphumelelako ngalelihlelo.

3. IPhrojekthi yezomNotho weeNyamazana yomPhakathi weNofingxana e-Double Drift

3.1. IKhabinethi ithokoza ukuhlonywa kwePhrojekthi yezoMnotho weenyamazana yomPhakathi weNofingxana e-Double Drift Nature Reserve, esePumalanga Kapa nguNgqongqotjhe wezeBhoduluko, uDorh. Edna Molewa. Lokhu kufake hlangana ukunikelwa kwencwadi yobunini ye-Likhaya Lethu Communal Property Association (i-CPA) egameni likaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha, uMma. u-Maite Nkoana-Mashabane.

3.2. Umphakathi we-Double Drift wemukwa amalungelo wokuhlala newamadlelo mThetho weNarha womNyaka we-1913. Ngomnyaka we-1994 umphakathi lo wafaka isibawo sokubuyiselwa inarha yawo esalungiswa ngomnyaka wee-2012 lapho kwahlonywa khona i-Likhaya Lethu CPA.

3.3. I-Likhaya Lethu CPA inamalunga womphakathi we-Double Drift ayi-1500 afumene iingidi ezisithandathu zamaranda evela emNyangweni wezeBhoduluko enqophe ukuthuthukisa umnotho webhizinisi yeenyamazana zommango eplasini ye-Naudeshoek (elimahekthara ayi-1 400). Lomsebenzi wenziwe ngokuhlanganyela nomNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha.

4. I-VBS Mutual Bank

4.1. IKhabinethi isitjhejile isimemezelo seBulungeloMali eliKhulu leSewula Afrika mayelana ne-VBS Mutual Bank. Abaphatheli abaqatjhiweko bazokusekela i-VBS Mutual Bank ukulungisa iintjhijilo zayo ibuyele esigeni ikwazi nokutlhogomela amakareko wesitjhaba nababekimali be-VBS. IKhabinethi ihlala izibophelele ekutjhugululeni umkhakha wezeemali ngaphandle kokukhinyabeza amakareko wababekimali.

5. Ijima Lesisomali

5.1. IKhabinethi ithokozela ijima le-‘CEOs Know’ elitjhotjhozelwa yi- Brand SA, ngokutjhebisana ne-Business Leadership South Africa, ngomnqopho wokukhuphula iSewula Afrika njengendawo yesisomali ngomnqopho wokukhangisa iSewula Afrika njengenarha yesisomali.

5.2. Lokhu kwakhela phezu komthangalasisekelo wethu ophuma phambili ephasini ngamakghono wezerhubhululo netuthuko we-InvestSAOne-Stop Shop, namano wesisekelo esiqinileko sokusekela abasisimali. Imikhakha yokuhluma kwenarha ivuliwe nayo emnothweni welwandle, amandla avuselelwako, umnotho otjheja imvelo nokwenjiwa kwerhasi ye-shale.

5.3. Ijimeli lifaka hlangana abo-CEO bamaKhamphani weentjhaba anzinze ngeSewula Afrika anikelana ngelemuko lawo ngokuraga netjalomali ngeSewula Afrika.

5.4. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ngommoya ka- “Thuma Mina” (Send Me) ophembetha esitjhabeni sekhethu ukobana abambe indima ngokwabelana ngeendaba zabo zepumelelo ngomnqopho wokukhuphula isithunzi sesitjhaba sekhethu nokukhulisa ikghonakalo yokukhula kwetjalomali yelizwe lekhethu.

6. IHlelo lokuThenga labaKhiqizi beGezi abaziJameleko  (ama-IPP)

6.1 IKhabinethi iwutjhejile umlandu oseKhotho ePhakemeko ofakwe ziinhlangano ezimbili ezizijameleko mayelana nesiqunto sikarhulumende sokutlikitla iimvumelwano zokuthenga igezi ezima-27 nama-IPP ama-27. Indaba le izakuphethwa yiKhotho ePhakemeko mhlana ama-27 kuNtaka wee-2018. Ngommoya wokuthobela umthethosisekelo, ukutlikitlwa lokhu kutshwilisiwe.

6.1 IKhabinethi ivumelana nokuzibophelela kokurarulula iindaba lezi ngamahlelo la. IHlelo lokuThengai Gezi eVuselelweko kubaKhiqizi abaziJameleko lizakuqinisekisa bona abathengi ngenarheni yekhethu bafikelela igezi ehlwengileko nengabizi khulu godu lizakuletha isisomali elitlhogeka khulu ngeSewula Afrika. Amaphrojekthi la azakuvula imisebenzi yasafuthi eziinkulungwana ezima-61 600, ama-95% wayo kuzizakhamuzi zeSewula Afrika, kunqotjhwe ilutjha khulu. 

6.2 IKhabinethi iqinisekisa ukuzibophelela kwayo kutjhebiswano lombuso namakhaphani wangeqadi njengalokha sinqophe amatjhuguluko wezamandla weksasa nepilo engcono yawo    woke umuntu. Lokhu kuyatlhogeka kobana kunzinziswe ilawulo lomthethomgomo kuqinisekiswe nekghonakalo yobujamo beSewula Afrika njengenarha ekungasiswa kiyo ukuphehlwa kwegezi.

7 I-Listeriosis

7.1 IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo kubangani nemindeni yalabo abalahlekelwe maphilo wabo ngemva kokusulelwayi-Listeriosis, begodu ifisela labo abasaphathekileko ukuphola msinyana. Bangaphezulu kwe-180 abantu abahlongakeleko kanti kwabikwa amagulo ama-940 eSewula Afrika.

7.2  IKhabinethi ikhuthazwa mizamo edephilko yomNyango wezamaPhilo, iPhiko elitjheja amaLwele aSulelanako leliNarha yoke (i-NICD) neHlangano yeZamaPhilo yePhasi Loke ukukhandela ukurhagala komulwana we-listeria. Ngomzamo wokuqinisa amano la, uNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi, uzokuhlangana nomKhandlu wabaHlengikazi weSewula Afrika ngeLesine, mhlana ali-15 kuNtaka wee-2018.

7.3  IKhabinethi yamukela iragelophambili ekarisako eyenziweko ekutshwayeni umsuka wombulalazwe lo we-Listeriosis. Ukubuyiselwa emva kokudla emafekthri amathathu we-Enterprise ne-Rainbow akhiqiza inyama –lapho ummulwana lo wafunyanwa khona– kwaba yipumelelo ezokuragela ekupheliseni ihlekelele le. Ubulwelobu  bafunyanwa ngomGwengweni wee-2017.

7.4  I-Listeriosis  ibulwele obuyingozi kodwana obuvikelekako godu bungalatjhwa ngokupheleleko ngemitjhoga yeemvikelazifo. Labo abasengozini ekulu bomma abasebantwini, amasana asesemancani, abantu abakhulileko nabantu amasotja wabo womzimba abogabogako. Abantu abanamatshwayo womgomani, imisipha ebuhlungu, abagonyulukako nabathululako kufuze barhabele kudorhodere nanyana umtholapilo oseduze.

7.5 IKhabinethi inethemba bonyana iSewula Afrika izokuhlula lehlekelele godu ikhuthaza boke abantu ukuyelela imithethjhwana emihlanu yokuphepha nawuphatha ukudla:

  • Hlamba izandla ngesibha namanzi ngaphambi kokuphatha ukudla, nangemva kokuya ngendlwaneni;
  • Phekisisa ukudla, ungadli ukudla okungakavuthwa ngombana ummulwana we-Listeria uzokufa lokha ukudla nakuphekwe kuhle kwavuthwa;
  • Ungaphatha ukudla okuhlaza nokuphekiweko ngasikhathi sinye;
  • Beka ukudla ezingeni lokutjhisa elifaneleko; godu
  • Qinisekisa bonyana yoke imikhiqizo yebisi iyafuthunyezwa nanyana iyabiliswa godu hlanza ukudla okungakaphekwa ngamanzi agelezako nanyana ngamanzi abilisiweko ngaphambi kokudla.

7.6 Labo abanokuzaza mayelana ne-Listeriosis bangathintana ne-NICD ku-011 386 6400.

8 Iimbonelelo zezehlalakuhle

8.1 IKhabinethi ibikelwe ngobujamo  be-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula (i-SASSA) bokulungela ukusatjalaliswa kwemali yesibonelelo sezehlala kuhle kubazuzi mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2018. Lokhu kukhambisana nesiqunto seKhotho yomThethosisekelo (i-ConCourt) equnte ukulula isikhathi sekontraka yagadesi ne-Cash Paymaster Services (i-CPS) ukufikela mhlana ama-31 kuNtaka wee-2018.

8.2 IKhabinethi ibuyelela ukuzibophelela kwayo ehlelweni likarhulumende lesizo lezehlalakuhle elisekabeni yamano wethu wokuphelisa umtlhago nokubuyisa isithunzi sabantu bekhethu. Ikhabinethi iyaneliswa bonyana abantu bazokubhadelwa iimbonelelo zabo zezehlala kuhle mhlana liLinye kuSihlabantakana wee-2018.

Amakarada we-SASSA wagadesi azokuhlala asebenza ukufikela ngoNobayeni wee-2018. Ukutjhugululwa kwamakarada wabazuzi kuzakwenziwa ngendlela engazukutsirimeza ukubhadelwa kweembonelelo zezehlalakuhle. Boke abakhongozeli bazakwamukela iimbonelelo zabo eenkhungweni zangemihla ezifaka hlangana amabhanga, iPoso yeSewula Afrika (i-SAPO) nezinye iintolo.

8.3 IKhabinethi ikhombela labo abanganama-akhawundi webhanga baye emagatjeni wePoso yeSewula Afrika (i-SAPO) ahlanu kwabo ukuyokuvula ama-akhawundi. IKhabinethi iyalele i-SASSA kunye neZiko lezokuThintana nokuNikela ngelwazi lomBuso (i-GCIS) ukwenza ngokusemandlenabo ukubikela boke abakhongozeli ngamatjhuguluko angaba khona nakusukwa ku-CPS kufudukelwa ehlelweni elitjha elihlanganyelweko. IKhabinethi ihlala izibophelele ukuqinisekisa bona urhulumende uthobela isiqunto seKhotho yomThethosisekelo. Ama-ofisi we-SASSA azokuvulwa alindele ukutjheja iimbawo ezitjha.

8.4 IKhabinethi ikhuthaza woke amalunga womphakathi, khulukhulu abakhongozeli nemindenabo, ukuthinta i-SASSA ku-0800 60 10 11  nanyana bavakatjhele i-ofisi ye-SASA eseduze nabo uyokufumana ilwazi elinabileko.

9 Ukutlolisela ukuvowuda

9.1 IKhabinethi ihlanganyela neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekuthokozeni woke amaSewula Afrika alalele ibizelo lejima lokutlolisela ukuvowuda nanyana ukuhlalisa kuhle imininingwana yeemphande zabo kilepelaveke ephelileko. Le iyipumelelo emaphorodlha ekulungiseleleni amakhetho  wehlandla lesithandathu wenarha yoke neweemfunda alindelwe ukubanjwa ngomnyaka wee-2019.

9.2 Inani lezakhamuzi eliziingidi ezi-2 767 139 livakatjhele iintetjhiz okuvowuda kilepelaveke ephelileko.

9.3 Kilabo bavowudi okungenani abaziingidi ezi-2.76 abavakatjhele iintetjhizabo zokuvowuda:

  • Ngaphezudlwana kwesi-1.3 ngabatlolise kabutjha eentetjhini zaboz okuvowuda zagadesi;
  • Abangaphezu kweenkulungwana ezima-800 000 batjhugululele eenyingini zokuvowuda ezitjha;
  • Pheze abavowudi abaziinkulungwana ezima-500 000 bebatlolisa kokuthoma;
  • Kilabo bavowudi abatlolise kokuthoma, ama-82% wabo bangaphasi kweminyaka ema-30 godu okungenani ama-54% babantu bengubo;
  • I-Gauteng ibenabatlolisa kokuthoma abanengi abama-23.69%, kulandele iKwaZulu-Natal ngama-18.78% neLimpopo ngama-17.03%.
  • 9.4 IPumalanga Kapa ibenezinga lokutlolisa eliphezulu khulu ngama-87% kulandele iFreyistata ngaphezudlwana ngama-82% neKwaZulu-Natal, iLimpopo neTlhagwini Kapa ngama-79% ngokulandelana. Ukutlolisa kweGauteng yoke kubema-67.3%.
     

9.5 I-IEC ibike bonyana irhelo labavowudi lijame enanini labavowudi eliziingidi ezima-26 250 939, okulinani elilinganiselwa kuma-75% wesibalo sabantu esilungelwe kuvowuda ukuya ngokweenlinganiso zeZiko lezeembalobalo leSewula Afrika mayelana neminyaka yezakhamuzi ezilungelwe kuvowuda.

9.6 Okungenani izakhamuzi eziziinkulungwana ezima-300 000 ezivakatjhele iintetjhi zokuvowudela zihlangana nabavowudi abapheze babe ziingidi ezi-2.8 labo i-IEC gade inganamininingwana yeemphande zabo ngaphambilini.
9.7 Irhelo labavowudi elivuselelweko nelinqophileko liqinisekisa isithunzi nokwamukeleka kwentando yenengi yethu ngokuqinisekisa ukubanjwa kwamakhetho atjhaphulukileko, alungileko namukelekako.

9.8 IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika angakakghoni ukuvakatjhela iintetjhi zabo zokuvowudela  eziseduze kilepelaveke egadungileko bonyana baye ema-ofisini we-IEC aseduze ukuyokuqinisekisa nokuhlalisa kuhle iiimphande zabo. Nakungasinjalo, bangasebenzisa isisestjenziswa se-IEC se-inthanethi ku:www.elections.org.za/MyIEC lesisisetjenziswa siyafumaneka ama-iri ama-24 qobe langa kilabo abatlolisele ukuvowuda bonyana bahlole bebahlalise kuhle imininingwana yeemphande zabo.

10 Iimfiselakuhle kuthrayatlethi uMhlengi Gwala

10.1 IKhabinethi ikhambisana noNgqongqotjhe wezemiDlalo nokuziThabisa, uMm. Thokozile Xasa, ekunyefuleni isenzo selunya nenturhu esenziwe umuntu omutjha oyithrayatlethi, uMhlengi Gwala, oye wasahlelwa ngesarha yomtjhini nagade akhwele itsikiri Kwazulu-Natal.

10.2 IKhabinethi ifisela umgijimi lo ukuphola msinyana godu ithokoza khulu isiqhema sabelaphi se-St Augustine Hospital esimtlhogomeleko.
Ubulelesi abunandawo emphakathini wekhethu godu iKhabinethi ikhombela imiphakathi ukusebenzisana nama-ejensi wezomthetho bonyana kubotjhwe iinlelesi.

11 Isomiso simenyezelwe njengehlekelele yenarha yoke

11.1 Ngaphasi koburholi bukaNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko uZweli Mkhize, urhulumende umemezele ihlekelele yenarha yoke yokulwisana nesomiso nomraro wokutlhayela kwamanzi.

11.2 IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kilabo ngeSewula Afrika abaragako nokonga amanzi nemizamo engapheliko yeKomidihlanganyela yaboNgqongqotjhe yeSomiso, nababambisani kiyo yoke imikhakha karhulumende nomphakathi, ekuqalaneni nobujamo besomiso oburhageleko obusahlele iindawo ezithile ngenarheni.

11.3 Nangaphandle kokobana iSewula Afrika iyinarha etlhaga amanzi, iKhabinethi iqinisekise bonyana iSewula Afrika iseseyinarha ethandwako bavakatjhi.

B. IinQunto zeKhabinethi

1. IKhabinethi ivumele ukundlalwa ngePalamende isiVumelwano esiKhibelela isiKhibelelo 1 (iTjhebiswano kezeTjalomali) seHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) iKambiso yeeMali neSisomali (i-FIP).

1.1. Umnqopho we-FIP kulungelelanisa imithethomgomo yeemali neyesisomali yeeNarha ezimaLunga neminqopho ye-SADC. Lokhu kuzakuqinisekisa bonyana nofana ngimaphi amatjhuguluko eNarheni eliLunga akukateleli amatjhuguluko kezinye iiNarha ezimaLunga.

1.2. Iinkhibelelo lezi zinqophe ukuvikela amalungelo waborhulumende ukulawula nokulinganisa amalungelo wabasisimali naborhulumende.

2. IKhabinethi ivumele ukundlalwa ngePalamende kwemiThetho yamaZinga eBuyekeziweko neThiywe kabuTjha yeHlangano yeenTjhaba ngokuPhathwa kwamaBanjwa (i-UN) (i-“Nelson Mandela Rules”).

2.1. Ukuthiywa kabutjha kwemiThetho yamaZinga bonyana ibizwe ngemi “Thetho ka-Nelson Mandela” (“Nelson Mandela Rules”) kuhlonipha ilifa likaMengameli wethu wangaphambilini owahlala iminyaka ema-27 ejele.

2.2. Kunatjiswe godu ephasini mazombe iLanga leenTjhaba likaMandela elihlonitjhwa ziiNarha ezimaLunga we-UN lamhlana ali-18 kuVelabahlinze ukukhuphula ukuphathwa ngefanelo kwamabanjwa, kuyeleliswe ngamabanjwa bonyana ayingcenye yomPhakathi kuhlonitjhwe umsebenzi wabasebenzi bemajele njengomsebenzi womphakathi.

2.3. Imithetho le izakusiza iSewula Afrika ukurhabisa amatjhuguluko wehlelo lamajele elithuthukako elikhambisana nemigomo yeentjhaba nemihlahlandlela.

C. Imithethomlingwa

1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa wokuKhandela ubuLelesi beHloyo neKulumo yobuHlanga yomNyaka wee-2018.

UmThethomlingwa lo wenza kube mlandu ubulelesi behloyo nekulumo yobuhlanga, godu wethula amagadango wokukhandela ubulelesobu. Unqophe ukulwisana nenturhu eqaliswe ebantwini ngokobuhlanga. Uzakuqinisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ngeensetjenziswa zeentjhaba zamalungelo wobuntu.

2. IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ngePalamende –komThethomThethomlingwa wamaKghonofundwa we-Inthanethi weNarha) (ie-iKamva National e-Skills Institute (i-iNeSI) wee-2018. LomThethomlingwa uqalelela ukuhlonywa kwe-iNeSI njengesakhiwo sangokomthetho esinomthetho waso wokutjheja iintjhijilo zamakghonofundwa we-inthanethi ngenarheni (amakghonofundwa wedijithali). Ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa we-inthanethi kubonwa  njengamaqalontangi karhulumende ekwakheni umnotho ohlanganyelweko wenarha ethuthukako nezikghonako.

Umthetho we-iNeSI uzakuba sihlanganisi nesitjhugululi ekukhutjhulweni kwamakghonofundwa wedijithali nekghono lokuhlela ngenarheni.

3. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weenLinganiso nobuJamo bamalwandle nemilambo we-2018. UmThethomlingwa lo unqophe ukuhlonipha nokwamukela ngokomthetho isikhundla se-Ofisi yomlinganisibujamo bamalwandle nemilambo, ekade sikhona ngaphakathi komNyango wezokuVikela (isiJoni seManzini seSewula Afrika) selokhu kwathonywa imisebenzi yokulinganiswa kobujamo bamalwandle nemilambo ngeSewula Afrika.

Uzakusiza umlinganisimalwandle wesiJoni seManzini seSewula Afrika ukuhlotjhwaI ngokwesikhundla sakhe. Uqinisekise nokobana imisebenzi yokulinganiswa kwamalwandle nemilambo ibasemthethweni. Lokhu kukhambisana neHlangano yeManzini yeenTjhaba nesiVumelwano seenTjhaba sokuPhepha kwePilo eLwandle, okusivumelwano seentjhaba esibeka amazinga wokuphepha ekwakhiweni, iinsetjhenziswa nokukhanjiswa kwemikhumbi yamabhizinisi.

D. ImiNyanya Ezako

1. INyanga neLanga lamaLungelo woBuntu

Imigidi yokukhumbula iNyanga neLanga lamaLungelo wobuntu izokubanjwa ngaphasi kwesihloko esithi: “UmNyaka ka-Nelson Rolihlahla Mandela: ukukhuphula nokudephisa isiko lamalungelo wobuntu hlangana nemiphakathi”.

Umgidi lo welizweloke uzokubanjwa mhlana ama-21 kuNtaka wee-2018 e-George Thabe Cricket Pitch, e-Sharpeville nge-Vereeniging. IKhabinethi ikhuthaza yoke Imikhakha ukuhlonipha lilanga lelizweloke, elihlonipha isiko lamalungelo wobuntu weSewula Afrika godu kukhunjulwe nabantu abafana noMadiba owanikela ngesikhathi sepilwakhe ukufikelela itjhaphuluko nekululeko esiyithabelako namhlanjesi.

2. IVeke yokuTjheja iMbizo yeliZweloke

IVeke yokuTjheja iMbizo yeliZweloke izakuthoma mhlana ali-9 ukufikela nakali-15 kuSihlabantakana wee-2018 ngaphasi kwesihloko esithi: “Sisoke siragela iSewula Afrika Phambili”. Nonyaka, imiGidingo yeKhulu lemiNyaka kaMandela iyingcenye ekulu yeveke yeMbizo, ngaphasi kwesihlokwana esithi: “Yiba liLifa”. IsiGungu sizakukhulumisana nemiphakathi eendaweni ezihlukahlukeneko ngelizweni. Amahlelo la waboNgqongqotjhe azokumenyezelwa msinyana.

3. Ukuqatjhwa Kwelutjha

3.1. UMengameli u-Ramaphosa ulindelwe ukuhloma iqhinga lemiSebenzi yokuQatjhwa kweLutjha ePhikweni lemiKhiqizo (i-Incubation Hub) e-Riversands e-Diepslooton mhlana ama-27 kuNtaka 2018. Leliqhinga, ngokutjhebisana neenkhamphani zangeqadi, linqophe ukuvulela abantu abatjha abasigidi amathuba wemisebenzi eminyakeni emihlanu ezako bakghone ukuzibandakanya kezomnotho, njengabasebenzi nanyana babe namabhizinisi wabo nanyana bavuselele ithando lokuraga nefundo.

4. Amakhambo wombuso we-Mozambique ne-Zimbabwe

UMengameli u-Ramaphosa uzakuthatha amakhambo wombuso ukuya elizweni le-Mozambique nele-Zimbabwe ngokulandelana ngoMgqibelo, mhlana ali-17 kuNtaka wee-2018. Amavakatjho la azakunqopha ekuqiniseni isikhozi neenarha ezimbilezi.

UMengameli godu uzakwabelana ngemibono ngezokuthula nokuvikeleka kilesisiphande nekhonthinenti, bakhulumisane ngeendaba zephasi ezithinta ngokufanako iinarhezi.

E. Imilayezo

1. IKhabinethi ithokozisa uNtsiki Biyela, onguMma wokuthoma onzima weSewula Afrika otlhodlhe iwayini bewahloma itshwayo lakhe. Uneziqu zokutjala amadireyibe (i-Viticulture) azifumana eYunivesithi ye-Stellenbosch nelemuko lomsebenzi leminyaka eli-13, iwayinakhe ebizwa nge-Aslina Wines ngomnyaka lo we-2018 izokuthengisa amabhodlela azii-12 000 e-United States of America, e-Germany, e-Taiwan ne-Ghana.

2. IKhabinethi ithokozisa u-Caster Semenya ekuphuleni irekhodi leSewula Afrika lamamitha ayi-1 000 egade sele lineminyaka ema-35. Lokhu ukwenze ephaliswaneni le-Athletix Grand Prix egade libanjelwe e-Tuks ePitori.

Ikwekwezethu le ithumbe iphaliswaneli ngesikhathi esima-2:35:44, waphula irekhodi lakade elenziwa ngomnyaka we-1983 ngu-Ilze Wicksell pheze ngemizuzwana emibili. IKhabinethi iyambuka godu u-Semenya ngokuphumelelisa ibhudango lakhe lakade lokufumana ifundo yeziqu zeyunivesithi lapho aqede iimfundo ze-Diploma ku-Sports Science eYunivesithi ye-Potchefstroom eseTlhagwini Tjingalanga.

3. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo ebanganini nomndeni weLunga eliHloniphekako, uMma. uLoliwe Fezeka, ohlongakalele engozini yekoloyi ePumalanga Kapa ngeveke ephelileko.

4.  IKhabinethi idlulisa godu ukutjhiriya kwayo kabahlobana nomZenda ojamele iSewula Afrika e-Sweden, uKosazana Faith Radebe, ohlongakele ngeLesibili, nakali-13 kuNtaka wee-2018. Ngaphambilini wayegade amHloli Zombelele wezobuHlakani eSewula Afrika.

D. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UDorh. Philemon Mjwara oqatjhwe esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezeSayensi neThekhnoloji isikhathi sekontraka esiluliweko seminyaka emithathu, ukuthoma mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2018.

2. Umm. uMemme Sejosengwe esikhundleni sokuba nguNobhala Zombelele e-Ofisini yeJaji eliKhulu isikhathi sekontraka esiluliweko seminyaka emithathu, ukuthoma mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2018.

3. Umm. uThuli E Radebe, esikhundleni sokuba mNqophisi wesiGungu eZikweni laMano wemiSebenzi yomBuso (i-Centre of Public Service Innovation) isikhathi sekontraga esiluliweko seenyanga ezisithandathu.

4. UNom. Thilivhali Archibald Ramawa esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weeMali we-National Electronic Media Institute.

5. IBhodi ye-Sentech SOC Limited:
a. UNom Magatho Mello (ubuyiselwe esikhundleni njengomnqophisi  ongakaphathi nonguSihlalo);
b. UNom. Lumko Mtimde (njengomnqophisi ongakaphathi);
c. UDorh. Sandile Malinga (njengomnqophisi ongakaphathi); no
d. Mm. u-Elizabeth Malaka (njengomnqophisi ongakaphathi).

6. IBhodi ye-Broadband Infraco:
a. UNom. Mandla Ngcobo (ubuyiselwe esikhundleni njengomnqophisi ongakaphathi nonguSihlalo);
b. UMm. uNokuthula Selamolela (ubuyiselwe esikhundleni njengomnqophisi ongakaphathi);
c. UNom. Gift Mphefu (njengomnqophisi ongakaphathi);
d. UMm. Zandile Matilda Kabini (njengomnqophisi ongakaphathi); no-
e. Mm. u-Jennifer Schreiner (njengomnqophisi ongakaphathi).

7. IBhodi ye-SAPO:
a. UNom. Comfort Ngidi (ubuyiselwe esikhundleni sokuba nguSihlalo);
b. UMm. uNomahlubi Simamane (ubuyiselwe esikhundleni sokuba liSekela likaSihlalo);
c. U-Adv Juliana Galetlane Rasethaba (esikhundleni sokuba mnqophisi ongakaphathi); no;
d. Dorh. Charles Nwaila (esikhundleni sokuba mnqophisi ongakaphathi).

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi (we-GCIS)
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

 Union Building