Skip to main content
x

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu wamhlana ali-16 kuSewula wee-2019, e-Tuynhuys, eKapa

A. Ezingundabamlonyeni

1. Ikomba Yokuthengeka Kwezinto Ephasini 

1.1 IKhabinethi iyawuthokozela umphumela werhubhululo elenziwe yiForamu yezomNotho yePhasiloke oyiKomba Yokuthengeka Kwezinto Ephasini, ophuma qobe mnyaka, otjengisa ukuthi iSewula Afrika ikhuphuke ngeengaba ezilikhomba; lokhu-ke kuyenze yandisa abasisi abakarekela ukuzokusisa lapha eSewula Afrika nethuba lokwanda kwemisebenzi evulekako, njengombana iyindlala kangaka nje. 
1.2 Umbiko lo uthi iSewula Afrika seyenze ‘litho likhulu’ malungana nekhwalithi yombuso, njengokubuyisela amandla wokusebenza eenjamisweni zombuso ezihlukahlukileko, nokuphakamisa ikghono lokuphatha ekorweni yeensebenzi kunye nokuphatha kweenhlangano. 
1.3 ISewula Afrika ibuye yathola amaphuzu ali-100 “ngemakethe yokukweledisa eyakheke kuhle, netjhorensi eyakheke kuhle nehlelo lokulinganiseka elakheke kuhle”, kanti-ke isebujameni be-19 emazikweni weemali amahle khulu ephasini zombelele.  Umbiko lo godu ubeka iSewula Afrika phezulu ngokuba “nelinye lamahlelo womthangalasisekelo wezokuthutha athuthuke khulu esiphandeni” (isebujameni bama-45) kunye nangobukhulu bemakethe (isebujameni bama-35).
1.4 Ukuphakama kweSewula Afrika   ngobujamo obuphezulu kufakazela ukuthi amagadango athathwa ngurhulumende ukuqinisa izakhiwo zokuvuselela umnotho athoma ukuveza iinthelo ezihle. IKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuthi akhele phezu kwaleziinlinganiso zepumelelo njengoba Ahlumisa ISewula Afrika Ndawonye. 

2. Amasiso

2.1 IKhabinethi ithokoza amasiso we-Toyota South Africa e-Kenya, lapho i-Kenya izakuhlanganisa khona iingcenye ze-Toyota Hilux ezikhandwa efemini yakwa-Toyota ese-Durban. Lokhu-ke kukhambisana neendlela zokuthuthukisa, ukuphumelelisa nokuqinisa ukurhwebelana hlangana namafemu akhanda iinkoloyi ekhonthinenthini ye-Afrika.
2.2 Njengengcenye yokwandisa abasisi abangazokusisa lapha eSewula Afrika, uMengameli u-Cyril Ramaphosa kiyo iveke le ukhulumisene nabasisi kunye nabarholi bamabhizinisi ngeqadi komHlangano we-Afrika weHlandla lesiThandathu ohlelwe yi-Financial Times e-London. Nguye owethule ikulumo yokuvula umhlangano weenkhulu lo, obewuqale iindaba zamabhizinisi namathuba emazweni we-Afrika.
2.3 UmHlangano wesiBili weenKhulu ngezamaSiso eSewula Afrika uzokubanjwa ukusukela ama-5 ukuyokufika nakali-7 kuSinyikhaba wee-2019. IKhonfrensi le izakubuye godu ifune ukukhuthazela amasiso we-R1.2 yamathriliyoni ngamasiso amatjha eminyakeni emihlanu ezako, ibuye godu iphakamise iSewula Afrika njengelizwe elenyulelwa ukusisa kilo. 

3. Ukulondwa Kwamanzi 

3.1 Njengoba singena eenyangeni zehlobo nje, iKhabinethi ibawa woke umuntu ukuthi asebenzise amanzi kuhle nangokuwababalela.
3.2 IKhabinethi godu ibuka namalunga womphakathi ngokusolo abekezele i-Lesotho Highands Development Authority ne-TransCaledon Tunnel Authority nazihlelela ukuvala ihlelo lokuphakelana ngamanzi i-Lesotho Highlands Water Project.  Ukuvalwa kwehlelo lamanzeli kwenzelelwe nokutjheja kokulungisa okunande kusenziwa, ekufuze kwenziwe qobe ngemva kwe-10 leminyaka.
3.3 Kuthethwe amagadango arhabako wokulinga ukuphungula igalelo elimbi lesomiso esirhageleko eTlhagwini Koloni. Amagadango athethweko la ayingcenye yeHlelo eliLungelelweko lokuBuyekezwa kweNarha nokuSekela abaLimi nabaFuyi. Ilinganiselwa ema-R30 weengidi imali enikelwe iqalontanzi ngobutjha kobanyana iyokusetjenziswa ngokurhabekileko khona nje ukulekelela abalimi nabafuyi ngokuthenga ifuru njengegadango lokulekelela kwesikhatjhana esifitjhani. Urhulumende uzakubuye aphakamise nendlela yokutholakala kwamanzi ngokwemba amanye amapetsi eendaweni ezisahlelwe sisomiso kilesisifunda. 
3.4 Ngaphandle kwamahlelo eluse isimetjhe womNyango wezaManzi nezokuHlwengisa ngaManzi, iKhabinethi ikhwezelela boke abantu elizweni lekhethweli ukuthi bahlale bababalela amanzi soke isikhathi, njengoba iSewula Afrika ililizwe lendlala yamanzi nje.

4. Iinhlahlubo ZesiTifikethi sikaMethrigi seliZweloke  (i-NSC)

4.1 IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi njengoba balungiselela ukutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka nje. Iinhlahlubo ze-NSC zikaMethrigi wee-2019 zizokutlolwa ukusukela ngomhla wama-23 kuSewula ukuyokufika kumhla wama-28 kuSinyikhaba. Nasele baboke bama-629 197 abafundi abafunda ngokuzeleko, bese baba li-122 471 abafundela ngeqadi abarejistarele  ukutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka. 
4.2 UmKhandlu oQalelela iKhwalithi yeFundo neFundo eThuthukileko nokuThwasisa (UMalusi) ufakazele ukuthi umNyango wezeFundo esiSekelo (i-DBE) neminyango yayo eemfundeni ngeemfunda seyikulungele ukutlolisa iinhlahlubo ze-NSC yomnyaka wee-2019. 
4.3 IKhabinethi ikhuthaza ababelethi nabakhulisi nabatjhejji babantwana ukuthi basekele abantwababo ngazo zoke iindlela ezingakghonakalako nabalungiselela ukudlulela kelinye izinga eliphezulu ngemva kweminyaka eli-12 basesikolweni. Umphakathi ukhwezelelwa ukuthi wakhe ibhoduluko elihle elilungele nelivumela abantwana ukuthi batlole iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka.

5. siKhwama SokuLekelela Abafundi NgeeMali ZokuFunda (i-NSFAS)  

5.1 IKhabinethi ikhwezelela boke abafundi abakulungeleko ukusekelwa ziimali ze-NSFAS ngomnyaka wefundo wee-2020 ukuthi bafake iimbawo zabo. Isikhathi sokufaka iimbawo ze-NSFAS sesivuliwe ngokomthetho ukuthi abafundi bafake iimbawo zabo zokufundiswa ngemali ye-NSFAS emayunivesithi nemakholiji wama-TVET wokufundela nokuthwasela imisebenzi ebuchwephetjhe neyezandla.
5.2 Kuvalwa phakathi kobusuku ngomhla wama-30 kuSinyikhaba wee-2019 ukwamukela iimbawo zokufundiswa yi-NSFAS.

6. Isikhathi Somthelo

6.1 IKhabinethi ibuka iingidigidi zabatheli esele bawabuyisele amaforomo wabo womthelo. Ihlelo lokubuthelelwa komthelo elihle nelenziwa ngendlela elungileko lenza umbuso ukwazi ukuzijamela ngezeemali.
6.2 Ama-ofisi weZiko lezomThelo eSewula Afrika (i-SARS) azokuvulwa ngaboMgqibelo ukusukela nge-iri ye-08:00 bekube ngeye-13:00 ngenyanga kaSewula wee-2019 yoke ukulekelela abatheli ukuthi bakghone ukubuyisela amaforomabo womthelo.
6.3 Abatheli bayakhunjuzwa ukuthi babuphathe boke ubufakazi obusekelako obubalelwa emthelweni, ngokunjalo baphathe neentlankana ezifaneleko nabafaka iimbawo zabo. Abatheli bakhuthazwa khulu ukuthi basebenzise iindlela zedijithali zakwa-SARS ze-eFiling ne-SARS MobiApp, yona ephethe iindlela ezithuthukileko zokusebenza ezitholakala ubusuku nemini.

7. Inturhu eQothele ubuLili nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF)

7.1 IKhabinethi ibuka abofokisi bePhiko lokuLwa neNturhu yomKhaya, nelokuVikelwa kwabaNtwana nokuKhlahlunyezwa ngezoMseme ngaphasi kwamaPholisa wakwa-SAPS KwaZulu-Natal, asebenze ubusuku nemini ukuqinisekisa ukuthi ngenyanga kaKhukhulamungu iyodwa nje kwaphela kukhutjhwe iingwebo zedilikajele ezima-35, nezokudosa ejele ama-621 weminyaka ngamacala wezomseme. 
7.2 IKhabinethi solo isazibophelele ngokuqinisa iinjamiso zikarhulumende ukuqinisekisa ukuthi abenzi bamacala wenturhu nobulili babotjhwa msinyana baqalane nesandla somthetho ngokupheleleko. IKhabinethi isasibuyelela isibawo sayo sokubawa umphakathi ukuthi uragele phambili ngokusebenzisana neemphathimandla zomthetho ukuqeda inturhu phezu kwabantu abasikazi nabantwana eSewula Afrika.

B. Iinqunto ZeKhabinethi

1. Umtlamo Olungelelweko Wemithombo Yamandla (i-IRP) Wee-2019

1.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwe-IRP2019, enikela ngomtlamo womvango weembaseli olindelweko ukuthi ungasebenza lapha eSewula Afrika ukuyokufika emnyakeni wee-2030.
1.2 Ngenyanga kaRhoboyi wee-2018, iKhabinethi yavumela ukumenyezelwa komtlamo we-IRP2018 kobanyana kuyokubonisanwa ngawo nomphakathi, okwenzeka hlangana nenyanga kaKhukhulamungu nekaSinyikhaba wee-2018. Ubunengi beemphakamiso nemibono yomphakathi, iimfundiswa, izazi zekoro yeembaseli kunye nababelani abafaneleko abanjengomKhandlu weNarha wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC) neKomidi yomNyango wezaMandla ePalamende, zafakwa ku-IRP2019.
1.3 Umtlamo lo uphakamisa amagadango wokulekelela alithoba wokuqinisekisa ukuthi ilizwe lekhethu likghone ukuqalelela iindingo zeembaseli etjhumini leminyaka ezako. Amagadango wokulekelela lawo asekelwe silinganiso sesidingo nokusabalaliswa kweembaseli elizweni lekhethweli kunye neembopho zalo zamazwe ngamazwe zokugcina umbandela wokukhandela ukusilaphazeka kwebhodulukUMtlamo lo usese ngaphakathi kwesijamiso setlhatlha lokulandelela umvango weembaseli ophungula ukuthembela emhlobeni wesibaseli munye namkha eziimbadlwana nje kwaphela. Uzakubuyekezwa ngokukhambisana namatjhuguluko wekoro yezeembaseli. 
1.4 I-IRP2019 izokumenyezelwa kugazede yombuso bese itholakala ngobunzinzolwazi bomNyango wemiThombo yezeNjiwa: www.dmr.gov.za

2. IsiTatimende SomThethokambiso WeSabelo SeeMali SokuKhibelela (i-MTBPS)

2.1 UNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni ubikele iKhabinethi nge-MTBPS. Ngekukhambeni kwenyanga le, uNgqongqotjhe uMboweni uzokwethulela iPalamende i-MTBPS, ezakuveza imininingwana yamatjhuguluko enziweko wokukhambisana nesabelo seemali, ukuqinisekisa ukuthi iimali zombuso ziyabambelela. 
2.2IKhabinethi ineqiniso lokuthi i-MTBPS izakutjengisa amaSewula Afrika nabasisi ukuthi urhulumende uzibophelele ekulawuleni umnotho ngendlela enzinzileko netjhejako.

3.UmTlamo WeliZwe WezokuThuthukisa NgezokuQalelelwa KweeNdawo (i-NSDF)

3.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwe-NSDF kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngayo. Umtlamo lo uphakamisa amagadango wamatjhuguluko ekambisweni esaqalanganiswe ngokombala wabantu, esolo iphikelele ngokuthuwelelisa ukutjhiyana ngendima emahlelweni wokuthuthukiswa kweendawo eSewula Afrikapha. Iveza iindawana zamathuba, iphakamise nendlela yokuphatha ekhambela phambili ekulawuleni imithombo yamandla wemvelo nemahlelweni wokulinganisa ebhodulukweni.
3.2 Umtlamo lo uphakamisa ihlelo langabomu eliphathelene nokuthuthukiswa kweendawo elinqophe ukwenza ukuthi ibambelele ituthuko yezomnotho womphakathi elizweni lekhethweli, godu uza nendlela yezinga eliphezulu elungelele amakoro ngamakoro nekambiso ekhambisanako ekuthuthukisweni kweendawo.

4. Umbiko Wehlelo Lokuvikeleka Kwelwazi Lezokwazisa Elizweni Loke (i-NISPIS)

4.1 IKhabinethi yemukela umphumela wezefundo wokubuyekeza owenziwe kibo boke abafundi bakaGreyidi 12 bomnyaka wee-2018 abathola isibonelelo sesondlo embusweni. Lelilwazi-ke litholakele ku-NISPIS, elandelela abafundi ngokusebenzisa iinomboro zabomazisi babo, umhlobo wesibonelelo abawutholako kunye neenkolo zabo. 
4.2 Ngokwemininingwana yehlelo, ebafundini abama-400 761 abaphase iinhlahlubo zabo ze-NSC ngomnyaka wee-2018, abazii-237 114 babo bekungabarhola isibonelelo sesondlo. Abama-36% babo bafunde bebathola iziqu zabo zeyunivesithi, abama-38% babo bathola ama-diploma kwase kuthi abama-26% bathola iintifikethi zefundo ephakemeko. 
4.5 Imiphumela le ifakazela ubuhle bamagadango wokulekelela athethwe ngurhulumende, khulu khulu wokwenza ipilo yabadobha phasi ibe ngcono newokulamulela nokusiza abantwana abanganabuyo.

5. IKomidi EHlanganyelwe BoNgqongqotjhe (i-IMC) NgezokuBuyekezwa KweNarha 

5.1 IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe yi-IMC ngokubuyekezwa kweendaba zokwabiwa ngobutjha kwenarha kobanyana uzokukhanjiswa msinyana umsebenzi wokwenza amatjhuguluko wokwabiwa ngobutjha kwenarha, la umbuso uzakutjhaphulula khona inarha engaphasi kombuso kobanyana izokulungiselelwa ukuhlalisa abantu.
5.2 IKhabinethi ithokozele indima esele yenziwe yi-IMC.  Ibuye yavumela neemphakamiso ezenziweko ngenarha esele ikhonjiwe engaphasi kombuso. Zilinganiselwa e-167 iindawo ezingaphasi kombuso ezihlanganisa ama-agere azii-14 105, eziphethwe mNyango wezemiSebenzi yomPhakathi nezemiThangalasisekelo ezivunyelwe ukuthi zingatjhatjhululwa kobanyana zilungiselelwe ukwakha abantu; lokhu-ke kuzakwenziwa ngokuthi iHlangano Yezokwakha Izindlu (i-HDA) idluliselwe aMandla wokuBa Mjameli wezomThetho. I-HDA iyihlangano yekoro yembusweni eqalelele ituthuko, ethola ibe ilungise inarha, ilawule nehlelo lokwakha izindlu lapho nelokuhlaliswa kwabantu. 
5.3 IKhabinethi ibuye yavumela nokuthi khekuje kuvaliwe ukutjhatjhululwa kwenarha engaphasi kweenkhamphani zombuso nezinye iinhlangano neenjamiso ezingaphasi kombuso. 

C. ImiThethomlingwa 

1. UmThethomlingwa Wee-2019 WokuSilaphazeka KweLwandle Nge-oli (Ngokulungela, Nokuphendula Nangamagadango kunye nokuBambisana)
1.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa Wee-2019 WokuSilaphazeka KweLwandle (Ngokulungela, Nokuphendula Ngamagadango kunye nokuBambisana), onikela amandla esiVumelwaneni SamaZwe NgamaZwe NgokuLungela, NgokuPhendula NgamaGadango NangokuBambisana sangomnyaka we-1990. 
1.2 Isivumelwano samazwe ngamazwe ngezelwandle sibeka amagadango namahlelo wokusebenza ngokusilaphazeka kwelwandle nge-oli elizweni loke nangokusebenzisana namanye amazwe. ISewula Afrika ililunga leHlangano YamaZwe NgamaZwe NgezeLwandle (i-International Marine Organisation), eyihlangano esithunywa seHlangano yeenTjhaba EziBumbeneko eqalene nokukhuthaza ukuphepha kokukhamba nokusebenza kwemikhumbi nokuvikela ukusilaphazeka kwelwandle. 
1.3 UmThethomlingwa lo ungaphasiswa ube mThetho, uzakwenza iSewula Afrika ikghone ukuphumelelisa amandla wokusebenza, namahlelo wokuthwasisa nawokuzibandula kunye nekambiso efaneleko yokwazisa ngokuphalakela kwetlelezi elwandle emikhunjini edlula egwini leSewula Afrika. 

D. Iminyanya Ezako

1.IKhongresi Yamadrobha Amakhulu Abumbeneko Naborhulumende Beendawo (i-UCLG): Umhlangano Weenkhulu Wabarholi Bendawo Nabesiphande
1.1 IKhongresi Ye-UCLG: Umhlangano Weenkhulu Wabarholi Bendawo Nabesiphande uzokubanjwa ukusukela mhlana ali-11 ukuyokufika kumhla we-15 kuSinyikhaba wee-2019 e-Albert Luthuli International Convention Centre, e-Durban. 
1.2 Umhlangano weenkhulu lo, obizwe yi-UCLG, ungomkhulu kinayo yoke nonamandla kinayo yoke ohlanganisa abomeyara, amakhansela, nababelani bakarhulumende wendawo nebamazwe ngamazwe. Izokuba yikhongresi yokuthoma ngemva kwe-Habitat III Conference kanti-ke izakunikelwa umbiko wendima ngokuphunyeleliswa kwemiNqopho YeTuthuko Ebambelelako negalelo layo ezingeni laborhulumende beendawo.    

2. Ukusikinyiswa Komfanekiselo WobeNgameli Wokuthuthukiswa Kwesiyingi SeThekwini

2.1Usikinyiswa ngeLesihlanu wamhlana ali-18 kuSewula e-Princess Magogo Stadium, KwaMashu, eThekwini umfanekiselo wezetuthuko wesiyingi nedrobha elikhulu.
2.2 Njengengcenye yokusikinyiswa komfanekiselo lo, uMengameli uRamaphosa uzokuvula i-Mara Phone, eyifekthri yama-smartphone yesiqhema sabosomabhizinisi esihlanganyelwe mamazwe we-Afrika i-Mara Group. Lamasiso wetheknoloji ephezulu ayingcenye yeenthembiso uMengameli azenza mhlazana womnyanya wokuthoma weenKhulu zamaSiso eSewula Afrika nyakenye.
2.3 UMengameli uRamaphosa uzakubuye avakatjhele iPolisteyitjhi yeNanda la ayokuhlola khona ubujamo bokuphepha nokuvikeleka, kanti-ke uNgqongqotjhe wezePilo uDorh. Zweli Mkhize yena uzokuvakatjhela amaziko wezamaphilo.

3. IForamu Yezomnotho Ye-Russia ne-Afrika

3.1 UMengameli uRamaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa eliya eKundleni Yezomnotho Hlangana kweRussia ne-Afrika, engeyokuthoma yalomhlobo, ezokubanjelwa e-Sochi, e-Russia, ukusukela mhlana ama-23 ukuyokufika kumhla wama-24 kuSewula wee-2019.
3.2 Ikundla le izokuqala khulu khulu izinto eziqakathekileko ekufuze kusetjenzisanwe ngazo hlangana kwe-Russia namazwe we-Afrika.  Imikhulumiswano kilekundla izokuqala iinsika ezintathu ezikhamba ngommongondaba: “Sakha Ubudlelwano Bezomnotho,” “Sakha Amaphrojekthi Ahlanganyelweko,” kunye nalo othi “Sisebenzisana Ekorweni Yobuntu Neyokuhlalisana Komphakathi.”

E. Imilayezo 

1. IKhabinethi Ibalilela Imbiko Laba Abalandelako: 

  • Abantu norhulumende weJapan ngokusahlelwa mawuruwuru i-typhoon asahlele ilizwe loke, kwabhubha abantu kwagirika nomthangalasisekelo welizwe. 

2. IKhabinethi Iyabathokozisa Laba Abalandelako:                                                      

  • Isiqhema sikamakhakhulwararhwe i-Springboks ngokuphumelela kwaso ukufika kuma-kotafayinali wemidlalo yeBhigiri YePhasi Yee-2019 eJapan beyasifisela netjhudu nasikhamba nephaliswano nje ukuya phambili lesisiqhema;
  • UNdunakulu u-Abiy Ahmed Ali weTopiya, yena ohlonitjhwe ngoNongorwana wezokuThula (i-Nobel Peace Prize) womnyaka wee-2019 ngemizamakhe yokulinga ukuletha ukuthula nokusebenzisana kwakhe kuhle namazwe ngamazwe, khulu khulu imizamo yokulinga ukuqeda ukuqalana ngamehlo abovu esele kunesikhathi eside hlangana kweTopiya ne-Eritrea. 
  • U-Brigid Kosgei we-Kenya ngokuphula kwakhe irekhodi labajubalali bekoro yabasikazi ephaliswaneni le-Marathon ye-Chicago; no-Eliud Kipchoge ngokuba kwakhe mjubalali we-marathon wokuthoma ukuphula isikhathi sama-awa amabili; ngokugijima kwakhe aqede ibanga lamakhilomitha ama-42 ngesikhathi esingaphas ikwama-awa amabili. 
  • Abantu be-Riphabhligi ye-Mozambique ngokubamba kwabo ikhetho lobengameli, lePalamende neleemfunda ngeLesibili wamhlana ali-15 kuSewula wee-2019.  IKomitjhini yoBunye be-Afrika ithumele ababekilihlo nezazi zekhetho khona le e-Mozambique ukuthi bayokulekelela ekhethweneli, ngokumenywa nguRhulumende we-Mozambique.

3. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

3.1 Amalunga weBhodi Yesikhwama Seembaseli SeliZwe:                                      

a. UDorh.Monde Mnyande (uSihlalo);
b. UMm. uNolubabalo Sondlo;
c. Nom. Nkululeko Poya; kunye no-
d. Adv. Priakumari Hassan.

3.2 Amalunga abanqophisi be-Brand South Africa Trust:

a. Ms Thandi Tobias-Pokolo (uSihlalo)
b. Ms Loretta Jacobus;
c. Prof Yiva Rodny-Gumede;
d. Ms Rashel Kalidass;
e. Ms Muditambi Ravele;
f.  Dr Stavros Nicolaou;
g. Mr Mlungisi Lulu Johnson;
h. Mr Bushang Jacques Modipane;
i.  Mr Johannes George Sebulela;
j.  Dr Keabetswe Modimoeng;
k. Ms Tebogo Mamorobela;
l.  Ms Sisanda Bukeka-Nkoala; no
m. Mr Andrew Madella..

3.3 Amalunga weBhodi Yabanqophisi be-National Electronic Media Institute of South Africa:

a. Ms Molebogeng Leshabane (uSihlalo);
b. Ms Bongekile Filana;
c. Ms Tobeka Buswana;
d. Prof. Christian Adendorff;
e. Mr Melvyn Lubega;
f.  Ms Nomonde Hlatshaneni; no
g. Mr Lionel Adendorf.

3.4 Amalunga abaNqophisi beBhodi ye-South African Post Office

a. Ms Tshikani Colleen Makhubele (uSihlalo);
b. Mr Ismail Mamoojee;
c. Ms Nondumiso Pumela Ngonyama;
d. Mr Kgamedi Albert Ramoadi;
e. Ms Catharina van der Sandt;
f.  Ms Nonzukiso Zukie Siyotula;
g. Mr Zolani Kgosie Matthews (umjameli wehlangano yeensebenzi); no
h. Mr Thomas Sipho Nkese (umjameli wehlangano yeensebenzi).

3.5 UNom.Thobile Lamati ubuyiselwe esikhundleni sakhe sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezokuQatjha nezeenSebenzi, iminyaka emihlanu.

3.6 UMm.u-Simone Constance Geyer njengeSekela likamNqophisi Zombelele ku-DBE.

Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mm. Phumla Williams – umJaphethe woMkhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako:083 501 0139

 Union Building