Skip to main content
x

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Obanjwe NgeLesithathu Mhlana Ali-12 KuMhlolanja Wee-2020 ePalamende, e-Tuynhuys, eKapa                                          

A. Ezingundabamlonyeni

1. IKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) yomNyaka wee-2020 
   
                                                          
1.1. IKhabinethi iyayithokozela iKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) yomnyaka wee-2020 eyethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa kuHlalohlanganisela lezindlu zombili zePalamende, eKapa, ngeLesine mhlana ali-13 kuMhlolanja wee-2020.  Ikulumo le yethulwe ngemva kokuhlangana kwama-30 weminyaka uYise lesiTjhaba, uTata Madiba atjhatjhululwa ekubotjhweni, waphuma eJele i-Victor Verster mhlana ali-11 kuMhlolanja womnyaka e-1990.

1.2. I-SoNA kaMengameli uRamaphosa yomNyaka wee-2020 ivule iHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA) eliqothele ukuphakamisa umnotho welizwe obogabogako lo ngokulungisa ubunzinzo bomnotho.

1.3.  Eenyanganeni ezizakwezi   kuzokuphunyeleliswa amagadango azakutjhugulula indlela yokuphehla igezi neyokutholakala kwayo elizweni lekhethweli. 

1.4. UMengameli uphakamise amahlelo wokukhuphula umkhiqizo ekhethwapha ozakuhlomisa abosomabhizinisi abancancani, abasakhasako kunye nabalingeneko (ama-SMME). Amagadango la azakuba yingcenye yeendlela ezihle ezinamandla wokusungula newokusekela ikghono lamabhizinisi ebantwini abatjha nekghonweni lokuzisebenza.

1.5. Ikhamphasi etja yeKholeji yokuBandulela umSebenzi namaKghonofundwa weThekhnikhali (i-TVET) izokwakhiwa nonyaka kanti-ke izakusiza ekuvaleni isikhala esikhona hlangana kokutlhogeka komsebenzi ebantwini abatjha nemakghonofundweni. IKoro eQalelela ukuQatjhwa kweLutjha {i-Youth Employment Service (i-YES)}, ngokubambisana nama-TVET kunye nekoro yangeqadi, azakuqinisekisa ukuthi bayanda abafundi abafundiselwa umsebenzi ngokwenza umsebenzi loyo mbala njengengcenye  yokuthwasiselwa/yokufundiselwa kwabo umsebenzi. 

1.6. IKhabinethi ithokozela isimemezelo sokuvula ikundla i-SheTradesZA ezakusiza amabhizinisi wabantu abasikazi ukuthi babe nesandla emilandelandeni yamarhelo wokuraga amabhizinisi neemakethe ephasini loke. 

1.7. IsiFanekiselo SokuThuthukisa SesiYingi {i-District Development Model (i-DDM)} esilingelelwe nyakenye kelinye lamadorobha amakhulu nakibomasipaladi ababili besiyingi nonyaka nje sizokuvulwa kizo zoke iiyingi kunye nemadorobheni amakhulu. Lokhu-ke kuzakuphumelelisa isifanekiselo esipheleleko sokwenzela abantu izenzelwa, isifanekiselo esiphethe ihlelo linye elisekelwe mikhakha karhulumende yomithathu.

1.8. Ikulumo kaMengameli eyethulwe ePalamende ikhuthaze boke abantu ukuthi babumbane, batjhotjholozele ukunqoba iintjhijilo zethu kwakhiwe ihlelo lokubusa ngentando yenengi leSewula Afrika eliphuphuma ngepumelelo. IKhabinethi imema woke amakoro womphakathi ukuthi ahlanganyele norhulumende ekuphumeleliseni i-PoA.

1.9. Nakuzabe kubanjwe iinkulumopikiswano zePalamende kileveke, isiGungu esiPhetheko sizakuhlathulula ngokubanzi i-PoA ekufuze ivulwe isebenze kilomnyaka weemali ophezulu nokudlulela ngale kwawo.

2. UmButhano weHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) 

2.1. IKhabinethi ithokozisa uMengameli uRamaphosa ngokuthatha kwakhe isikhundla sokuba nguSihlalo we-AU egameni lelizwe leSewula Afrika. UMengameli uzakusebenzisa lelithuba lesikhundla sakhe ukukhuthaza ukuthula, ubunzinzo, ukuhlonipha imilayo yokubusa, ukulinganisa ubulili kunye nokuhlomisa abantu abasikazi kobanyana bazokuhlumisa umnotho we-Afrika. Ngekukhambeni komnyaka   lo, sizokuthoma ukusebenza isiVumelwano sokuRhwebelana ngeKululeko naSimahla emaZweni we-Afrika (i-AfCFTA).

2.2. Isivumelwanesi sihlangana sibe yimakethe yinye emazweni ama-54, wesitjhaba sabantu abalinganiselwa ku-1,2 yamabhiliyoni, sePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) engaphezulu kwe-US$3 yamathriliyoni nasele ihlangene yoke. Njengosihlalo, iSewula Afrika izokusingatha umbuthano weenkhulu wokuqedelela isivumelwano sokuphunyeleliswa kwe-AfCFTA.

2.3. ISewula Afrika nayo izakusebenzela ukunzinzisa i-Afrika ibe nokuthula ngaphasi kommongondaba othi: “Siqeda Itjhada leenGidi: Sakha Ubujamo Obulungele Ukuthuthukiswa kwamaZwe we-Afrika.”

2.4. IKhabinethi ithokozela nokuvuselelwa kweHlelo LokuQalelela Ama-Afrika AsekuPhalaleni (i-African Diaspora Agenda).  Ubukhulu beHlelweli, namakghonofundwa kunye nemithombo yamandla eliyiphetheko, kwenza kube nesidingo seendlela zokukhulumisana ukulungelela lelikghono lamandla wokwenza ngcono ituthuko yaleli lizwekazi.

3.  Ivakatjho Lombuso LeKulu yomBuso weJarimani Ekhethwapha

3.1. IKhabinethi iyawuthokozela umphumela weVakatjho lomBuso lekulu yombuso weJarimani u-Chancellor Angela Merkel, lona eliqinise ubudlelwano obukhona hlangana kwamazwe amabili la. U-Chancellor Merkel uvakatjhele iSewula Afrika ngokumenywa nguMengameli u-Ramaphosa ukusukela mhlana ama-5 ukuyokufika nakali-7 kuMhlolanja wee-2020.

3.2. ISewula Afrika isebenzise ithubeli ukwazisa ilizwe leJarimani ngamathuba wokusisa amanengi lapha eSewula Afrika. Lokhu-ke kwenzeke emhlanganweni weKundla yezamaBhizinisi amalunga wayo ebekubarholi beSewula Afrika kunye nebandla leenthunywa eliphekelela u-Chancellor Merkel. Njengelinye lamazwe abasisi abakhulu khulu lapha eSewula Afrika, iJarimani inamakhampani angaphezulu kwee-6000 lapha elizweni lekhethu.

4. UmButhano wesiVumelwano sabaNtu Boke  seBumbano lomPhakathi nokwAkha isiZwe

4.1. IKhabinethi ihlanganyela noMenameli u-Ramaphosa ekuthokozeleni umphumela womButhano wesiVumelwano sabaNtu Boke seBumbano lomPhakathi nokwAkha isiZwe ngaphasi kommongondaba othi: “ITjhumimnyaka LeBumbano NokuVuselela: Sitjhitjhingela esiVumelwaneni sabaNtu Boke seBumbano lomPhakathi nokwAkha isiZwe.”

4.2.  Ngaphasi koburholi bomNyango wezemiDlalo, zobuKghwari namaSiko – ngokubambisana ne-Ofisi likaMengameli nabanye ababelani abaqakathekileko – amabhizinisi, urhulumende, amayuniyoni kunye neenhlangano zomphakathi bavumelene ukusebenzisana ukwakha umphakathi obumbeneko babe bakhuphule izinga lekululeko, lokuthula nokuvikeleka kunye nokuhlonitjhwa kwawo woke amalungelo wobuntu.

4.3. Ukusebenzisana komphakathi ngokubambisana kuthuthukisa umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (NDP), lona elitjhotjholozela isidingo sokusebenzisana ngokuhlanganyela ekukhuliseni iSewula Afrika, njengoba ilizwe lekhethweli libuya emlandweni wokuhlukaniswa kwesitjhaba, khulu khulu ukuhlukaniswa ngokubandlululwa ngombala, okusaphikeleleko nanamhlanjesi.

5. Umulwana i-Corona (Coronavirus)

5.1. IKhabinethi iqinisela ubufakazi bokuthi woke amaziko wezokwelapha welizwe lekhethweli ajame ngomumo, eluse nanyana yini engavela emalungana nokwehla kobulwele be-Coronavirus. Akunamibiko ebikiweko namkha esolwako ngengogwana yesifesi begodu iKhabinethi iwutjho iyawubuyelela umlayezo kaNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Zweli Mkhize, othi sekuthethwe woke amagadango afaneleko ukukhandela ukungenwa ngiyo i-

5.2. Zoke iinteyitjhi zemikhumbi ezingenela eSewula Afrika zijame ngomumo zelusile begodu abosokghonofundwa bezamaphilo bahlola amazinga wokutjhisa womzimba wazo zoke iinkhambi zamazwe ngamazwe. Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika seyitlame yabe yakhupha ikombandlela emalungana nayo i-Coronavirus, yayinikela abodorhodera namanesi emazikweni wezamaphilo wembusweni newekorweni yangeqadi.

5.3. Zoke iimfunda zineenqhema ezeluse ubujamo bezinto, ezijame ngeenyawo zilindele ukuhlola bezithole izehlakalo ezingahle zehle elizweni lekhethweli. Ziimbadlwana neembhedlela ezikhonjelwe ukuthi zibe maziko wokukhethela ngeqadi abantu abazabe bangenwe ngiyo i-Coronavirus nakungenzeka ibangene, zibelaphe.

5.4. NgobuZenda bethu e-China, ubujamo bezinto sibuqalele eduze, begodu sinesiqiniseko sokuthi sikulungele ukubabalekisa abafundi nezinye izakhamuzi zeSewula Afrika ezise-Wuhan, e-China njenganje, nakungenzeka kube nesidingo salokho

B. IinQunto Zekhabinethi  

6.  IsiVumelwano SoBungani Netjhebiswano neAsia engeSewula Pumalanga ( i-TAC) 

6.1.  IKhabinethi ivumele ukungena kweSewula Afrika esivumelwaneni se-TAC ekufuze sidluliselwe ePalamende kobanyana iyokufakazelwa. IHlangano yamaZwe aseSewula Pumalanga ye-Asia (i-ASEAN)  ingesinye seemfunda ezikhula msinyana nezimajadu khulu ephasini zombelele. Ukungena ku-TAC kuzakuvulela amabhizinisi weSewula Afrika amathuba wokungena kilesisifunda, kuvulele namazwe amalunga we-ASEAN amathuba wokungena eemakethe zeSewula Afrika nezeHlangano eThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula – (i-SADC).

7.  UmButhano weHlandla lesi-6 weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) WeKulumoboniswano YokuNcengelela Ukuthula Ngaphasi KokuSebenzisana NgezeThekhnoloji

7.1. IKhabinethi ivumele  ukuthi ubanjelwe eSewula Afrika umButhano weHlandla lesi-6 weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) WeKulumoboniswano YokuNcengelela Ukuthula Ngaphasi KokuSebenzisana NgezeThekhnoloji, ozokubanjwa ukusukela mhlana ama-23 ukuyokufika nakama-26 kuMgwengweni wee-2020. Nanyana amazwe ahlukahlukeneko akhe awusingatha nje lombuthano eenkhathini ezidlulileko, kodwana kuzabe kuthoma ukuthi ubanjelwe e-Afrika.

7.2. IKulumoboniswano le izakusiza i-Afrika ngokwenza ubungcono ngeendlela zokukhandela izipi nenturhu, nezokuncengelela ukuthula, nezokuqinisa ivikeleko kunye nezokuvuselelwa kwamazwe nokuthuthukiswa kwawo ngemva kwezipi. Okuzabe kuqalenwe nakho nonyaka kuthola iinsombululo ngokukhuthaza ukusetjenziswa kwethekhnoloji nemiqondo yesimodeni emajimeni nemisebenzini  ehlelelwe imiphakathi edoswa phambili yi-UN. 

Ngesikhathi sekulumoboniswano le, iSewula Afrika izakukghona ukuphakamisa iinsetjenziswa zayo zethekhnoloji ezikhandele yona khona lapha ekhethu ngitjho neenkhali zezinga eliphezulu ezikhiqizwe ngekghono yifemu yeenkhali yekhethwapha.

C.  ImiThethomlingwa

8.  UmThethomlingwa Wokuthengwa KwePahla Yombuso


8.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa WokuThengwa KwePahla YomBuso kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Umthethomlingwa lo ungaphasa ube mthetho, uzokucima umThetho wee-2000 (umThetho Nomboro 5 wee-2000) womTlamo womThethokambiso wokuThengwa kwePahla yomBuso, utjhugulule neminye imithetho ephathelene nokuthengwa kwepahla yembusweni.

8.2. UmThethomlingwa lo uphakamisa umtlamo munye wokulawula ihlelo lokuthengwa kwepahla yembusweni. Unikela ibandla elithengela umbuso ipahla amandla wokulawula nokuphakamisa isiGaba 217 somThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika kurhulumende aphelele. Uvula ithuba lomthetho ovumela amaqhinga wokuthengela umbuso enyulwako  ekusekeleni iminqopho karhulumende kezobujamo behlalakuhle yomphakathi nezomnotho.

9.  UmThethomlingwa Wokulinganiseka KokuQatjha WomNyaka Wee-2020

9.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wokuLinganiseka kokuQatjha womNyaka wee-2020.  Amatjhuguluko la azakuhlomisa uNgqongqotjhe wezokuQatjha nezabaSebenzi, ngokubonisana nababelani bamakoro afaneleko, ukufaka iindinyana ezizakuvumela ukubekwa kwenani lokuLinganiseka kokuQatjhwa ekorweni ngekoro. Aphungula godu nomthwalo wokulawula ebaqatjhini abancani. UmThethomlingwa lo ukhuthaza amathuba alinganako nepatho elungileko ekuqatjheni ngokubulala ukubandlulula okungakalungi.

10. Ukuphakanyiswa KomThethomlingwa OTjhugulula Amalungelo Wokuqatjha Inarha

10.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa OTjhugulula Amalungelo WokuQatjha INarha kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmThethomlingwa lo uvumela ukusetjenziswa kwekambiso evumelekileko ebeka amalungelo wobunikazinarha newokuhlala endaweni, kobanyana kuzokulungiseka lokho kungakalungi eendinyaneni ezimbili zokuPhakanyiswa komThetho we-1991 wamaLungelo wokuQatjhwa kweNarha (umThetho Nomboro 112 womNyaka we-1991).   Indlela osebenza ngayo njenganje ubandlulula abantu abasikazi ekutjhugululweni kwamalungelo wokuqatjha inarha abe ngewobunikazi.

10.2. UmThethomlingwa lo uqinisekisa nokuthi umthetho lo usebenze kilo loke ilizwe, njengoba phambilini umThetho lo wawungasebenzi ezabelweni ‘ezazibomazibuse’,  i-Bophuthatswana, i-Ciskei, i-Transkei kunye ne-Venda.

11.  UmThethomlingwa Wee-2020 Wemikhumbi yokuKhambisa iPahla

11.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2020  wemiKhumbu yokuKhambisa iPahla, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Umthethomlingwa lo unqophe ukuphumelelisa inembombono karhulumende yokuvuselela ikoro yezokuthutha ipahla emalwandle/ngemikhumbi, ifake isandla sokuphakamisa ukuhluma komnotho nokutjhugululwa kwawo ngamandla. Ukhambisana nomThethokambiso oPheleleko wokuThutha ngemiKhumbi/emaLwandle owaphasiswa  yiKhabinethi ngomnyaka wee-2017.  Nasele uphasisiwe waba mthetho, umThethomlingwa lo uzakucima imithetho embadlwana ephathelene nezokuthutha emalwandle/ngemikhumbi.

12.  UmThethomlingwa Wee-2020 WezokuPhepha Eentimeleni

12.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2020 wezokuPhepha Eentimeleni. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa isandla sokuphepha eentimeleni zelizwe lekhethu ube uqinisekise nokuthi umkhakha lo uba yindlela yokuthutha ekarisako, efaka nesandla ekuhlunyisweni komnotho.

12.2.  UmThethomlingwa lo waphasiswa kokuthoma kobanyana kungayokubonisanwa ngawo nomphakathi ngoMhlolanja wee-2018, wabe waphuma kwayokubonisanwa ngawo nomphakathi kizo zoke imfunda ngoNtaka wee-2018. UmThethomlingwa ovunyiweko ekufuze wethulwe phambi kwePalamende uqalelela imibono yabantu eyezwakaliswa lokhuya nakwakubonisanwa nawo umphakathi. Ihlelo lePalamende-ke nalo lizawuhlunga, liwuhlele kuhle ngaphambi kobana uphasiswe ube mthetho umthethomlingwa lo.

13.  UmThethomlingwa Wee-2018 OTjhugulula UmThetho WeBandla LokuDlulisa IinLilo KezokuThutha

13.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa Wee-2018 OTjhugulula UmThetho WeBandla LokuDlulisa IinLilo KezokuThutha. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho womNyaka we-1998 (umThetho Nomboro 39 we-1998) weBandla lokuDlulisa iinLilo kezokuThutha, osebenza ngeenlilo eziphathelene neembawo zemvumo yokuthutha ipahla ngezinto zokuthutha ezisebenzisa indlela (namhlanje esele  ibizwa ngokuthi malayisense wokusebenza).  Amatjhuguluko lawa aqalelela amatjhuguluko wemithethokambiso, okutjha okwenzekako kunye nemithetho emitjha ukusukela ngomnyaka we-1998.

13.2. UmThethomlingwa lo uhlela ngobutjha bewenze nobungcono iindlela zokudlulisa iinlilo, ezizakwenza ukuthi kulondeke iindleko nesikhathi, nabathuthi abeqa imikhawulo nabasebenzela eendleleni zangaphakathi kwenarha kwaphela bakghone ukukhambisa abakhweli kuhle babe bakghone nokuziphilisa ngendlela efaneleko.

D. IMilayezo

14. Siyabathokozisa


14.1. IKhabinethi iyabathokozisa laba abalandelako:

  • Isiqhema sabafundi beSewula Afrika bakwaGreyidi 11:  
  • u-Sureshka Naidoo; u-Caitlin u-Schwarer; uNondumiso Ntshangase; uNosipho Dube; uMihlali Precious Stofile; u-Ondele Bede; u-Okhela Sigwela kunye no-Lizalise Dlomo, abathumbe iphaliswano i-5th International School Moot Court Competition e-Poland.
  • Umthayi weSewula Afrika u-Natalie du Toit ngokuvowudelwa kwakhe abe ayokufika kumafayinali wabaphalisani abahlanu abazokuba ziimbangi ze-Laureus Sporting Moment Award eminyakeni ema-20 edlulileko (2000-2020). 

15. Silila Imbiko

15.1.  IKhabinethi ibalilela imbiko laba abalandelako:

  • Umndeni nabangani bakaPhrofesa Joseph Shabalala, umvumi wedumo nomsunguli wesiqhema somvumo wesicathamiya i-Ladysmith Black Mambazo eyathumba aboNongorwana be-Grammy ngokubuyelelwe amahlandla ambalwa. Umvumakhe ukhuthaze abantu abanengi ngokungabalekiko ephasini zombelele wabe wabumbanisa namaSewula Afrika. UMengameli u-Ramaphosa umemezele ukuthi uPhrofesa Shabalala uzakuhlonitjhwa ngokubulungwa ngoMngcwabo oKhethekileko weMbusweni  WesiGaba Sesi-2.
  • Urhulumende nabantu be-Kenya ngokulambalala kwakaMengameli walokhuya we-Kenya umHlonitjhwa u-Daniel Toroitich Arap Moi, owaba nguMengameli wesibili we-Kenya ngemva kwekululeko.
  • Umndeni nabangani bakaKapteyini uThabiso Collins Tolo (oneminyaka ema-49),  u-First Officer Tebogo Caroline Lekalakala (33) kunye nomHloli weemPhaphamtjhini/waboflayi uGugu Comfort Mnguni (36), uflayi wabo ophahlazeke eentabeni hlanu kwe-Mossel Bay eseTjingalanga Kapa mhlana ama-23 kuTjhirhweni wee-2020. Boke bebasebenzela iPhiko lezamaKhambo ngeemPhaphamtjhini leSewula Afrika (i-South African Civil Aviation Authority).

15.2. Umndeni nabangani bakaNom. Marcelino dos Santos, ongomunye wabasunguli behlangano eyalwela ikululeko ye-Mozambique, i-Mozambique Liberation Front (i-FRELIMO), obhubhe aneminyaka yobudala ema-90. Umrholi lo, owazenzela umlando ngendima abe nayo ekulweleni ikululeko ye-Mozambique, godu ubuye abe sibonelo sabajameli bobu-Afrika. Ungumakekere womzabalazo weenkhali owalwela ikululeko e-Mozambique, abe ngusopolitiki, abuye godu abe yimbongi eyayigubela  ibizo layo emisebenzini yokutlola azibiza ngo- Lilinho Micaia, kesinye isikhathi azibize ngo-Kalungano. 

E. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

16. UNom. Busani Ngcaweni esikhundleni sokuba nguPhrinsiphali wesiKolo seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG).

17. UMm. uYoliswa Makhasi esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezabaSebenzi bemBusweni nokuPhatha (i-DPSA).

18. UNom. Ayanda Kanana esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) abe godu mNqophisi oPhetheko weBhanga YezeeNarha NezokuThuthukiswa KezokuLima.

19. UNom. Basil Bryan Ford esikhundleni sokuba mPhatheli omKhulu neKulu ePhendulako kwa-Universal Service and Access Agency of South Africa.

20  UNom. Luvuyo Keyise esikhundleni sokuba mPhatheli omKhulu neKulu ePhendulako kwa-State Information Technology Agency.

21. Amalunga WeBhodi YeenQiwi Ze-Sewula Afrika (i-South African National Parks Board):

a. UNom. Zola Luxolo Fihlani;
b. UMm. Gertrude Buyelwa Koyana;
c. UNom. Faizal Docrat;
d. UNom. Jeoffrey Mashele.

22. Amalunga Webhodi i-South African Biodiversity Institute:

a. UMm. U-Phuthanang Cenea Motsielwa;
b. UMm. u-Pamela Bulelwa Yako; kunye no-
c. Dorh. Kowiyou Yessoufou.

23. Amalunga WeBhodi Isimangaliso Wetland Park Authority:

a. UPhrof. Antonia Thandi Nzama (Usihlalo);
b. Umm. uNomagcisa Cawe;
c. UPhrof. Christopher Peter Small;
d. UNom. Leon Langalibalele;
e. UMm. u-Letlhogonolo Noge-Tungamirai;
f.  UNom. Gonasagren Ganesh Nair; kunye ne
g. Kosi Tembe Mabhudu Israel;
h. Umjameli we-KwaZulu-Natal Tourism Authority;
i.  UmPhathi oyiHloko (i-CEO); kunye
j.  Nomjameli womNyango wezeBhoduluko, zamaHlathi nezeenHlambi.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
Iselifoni: 083 501 0139

 Union Building