Skip to main content
x

A. Ezingundabamlonyeni

1. Ihlelo Lokuhlabela/Lokujovela Isifo Sengogwana i-corona (i-COVID-19)

1.1. IKhabinethi iyathokoza ngeengidigidi zabantu abaseSewula Afrika abakhethe ukuhlabela/ukujovela i-COVID-19, njengoba sekusetjenziswe imithamo engaphezulu kweengidi ezili-17 bekube khathesi.

1.2. IKhabinethi ithokoza iinjamiso zekolo, kunye nezemidlalo nezobukghwari ngokuphuma kwazo amajima wokukhuthaza ukuhlaba/ukujova.

1.3. Ukwanda kwabantu abajovako kuzakwenza ukuthi ilizwe lekhethweli likwazi ukugedlisa msinyana imiqintelo yesiGaba sokuYelela sesiBili esebenza njenganje le. Lokhu-ke nakanjani kuzakwenza ukuthi umnotho uvuleke ngokupheleleko kobanyana kuzokwanda ukuvuleka kwemisebenzi edingeke kangaka le.  

1.4. IKhabinethi ibuyelela isibawo sayo esithi nasizakuphumelela ukuphungula ukungezeleleka kwenani labantu abaphethwe kugula okubangwa yingogwana ebanga i-COVID-19, soke kufuze siragele phambili ngokufaka amamaski nasihlangana nabantu, sihlambe izandla  ngamanzi nesibha  namkha sizihlikihle ngesihlanzekisi esine-alkhoholi,  sihlale siqalangene nabantu kobanyana sizokuqinisa umzamo welizwe wokuphungula ukwanda kwabantu abaguliswa yingogwana le.                                                           

2. Ijima Lokuhlaba/Lokujova i-Vooma Vaccination Weekend Ukusukela Ngomhla Wo-01 Ukuya Kumhla We-02 KuSewula Wee-2021

2.1. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika nabantu abahlala eSewula Afrika abangakahlabi/abangakajovi ukuthi basizakale ngejima lokujova i-Vooma Vaccination Weekend elizokuthoma ngeLesihlanu womhla wo-01 ukuyokufika ngoMgqibelo womhla we-02 kuSewula wee-2021. 

2.2. IJima le-Vooma Vaccination Weekend liqalelela umuntu woke elizweni loke elisekelwa ngibo boke abakhambisani bomphakathi, ekubalwa kibo iinjamiso zekolo, abarholi bendabuko, iinhlangano zabasebenzi kunye namabhizinisi. Kuqothelwe ukuthi ubuncani bakhona kujovwe isiquntu sesigidi sabantu kilepelaveke.

2.3. Leli lithuba labo boke abantu abakhulu ukuthi bahlabe/bajove simahla ngaphandle kokubekisa indawo ntanzi ngaphambi kokuyokujova emazikweni wokujova wombuso, wangeqadi kunye nalawo akhelwe kwesikhatheso kwaphela. 

2.4. Akunasidingo sokuthi ube netjhorense yezepilo namkha isikhwama sokuqalelela ukwelatjhiswa ukuthi uthole umjovo. Abarholi bakarhulumende, bamabhizinisi, beenhlangano zabasebenzi kunye neehlangano zomphakathi, boke bazokukhwezelela umphakathi eendaweni ngeendawo kizo zoke iingcenye zelizwe ukuthi bakhwezelelele ukuvikeleka okukhamba nokuhlaba/nokujova.

2.5. I-Vooma Vaccination Weekend ingasisiza ukwehlula ingogwana esele isiwunawune isikhathi esingaphezulu komnyaka. Akunamuntu ekufuze aphundwe ngilelithuba. Asihlale Siphephile soke.             

3. Ivakatjho LikaMengameli EBhlorhweni i-Msikaba

3.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa ukhe wayokuhlola ukwakhiwa komthangalasisekelo eBhlorhweni i-Msikaba eLusikisiki, esePumalanga Kapa, ngeLesine nakama-23 kuKhukhulamungu wee-2021.  Lephrojekthi, yemali eyi-R1.65 yamabhiliyoni, iyingcenye yephrojekthi yendlela i-N2 Wild Coast Road. Ngaphandle kokusiza ukukhamba lula kwabantu ngokuhlanganisa abantu bemakhaya neendawo zemadrobheni elizweni lokeli, ibhlorhweli lizakubuye godu likhuthaze amasiso nokuhluma.  

3.2. Ithungelelwano lendlela i-N2 Wild Coast lingenye yamaPhrojekthi kaRhulumende aQakathekileko wokuhlumisa umnotho elizweni loke, eemfundeni ngeemfunda kunye neendaweni ngeendawo. IKhabinethi ithokozile ngendima yejima layo lokukhuphula umthangalasisekelo elisese yisika eqakathekileko yeHlelo lokwAkhiwa ngoButjha nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP), elinamaphrojekthi ama-88 wemali eyi-R2.3 yamathriliyoni esele ahleliwe.                   

4. Ubudlelwano Bamazwe Ngamazwe, Irhwebo Nevakatjhobukelo

4.1. IKhabinethi isithokozele isiqunto seJarimani sokukhupha iSewula Afrika hlangana namazwe ayingozi angakafaneli ukuvakatjhelwa, yayithokozela nehloso ye-United States of America yokuvumela abakhambi abahlabe/abajove ngokupheleleko ukuthi bangene khona e-Amerikha.

4.2. Nokho-ke iKhabinethi izwakalise ukudana kwayo ngesiqunto se-United Kingdom (i-UK) sokuhlalisa iSewula Afrika erhelweni lamazwe alelwe ukungena khona e-UK. Akunasizathu esizwakalako sokuhlalisa iSewula hlangana namazwe alelwe ukuvakatjhela i-UK njengoba iyihle nje indima yeSewula Afrika yokulwa nesifo esirhageleko i-COVID-19, ngokunjalo nenani labantu abangenwa sisifesi lisehla msinyana kangaka nje, ukube kanti nehlelo lethu lokuhlaba/lokujova seliqine ngamandla mvanje. 

4.3. IKhabinethi ibuye yabikelwa nanga mNyango wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe nokuSebenzisana ngendima esele yenziwe ukukhupha iSewula Afrika erhelweni lamazwe angakavunyelwa ukuvakatjhela/ukukhambela amanye amazwe.  IKhabinethi inethemba elihle lokuthi urhulumende we-UK uzasibuyekeza lesisiqunto sakhe esingasisihle, esingagcini ngokukhisimeza zevakatjhobukelo kwaphela, kodwana esikhisimeza namabhizinisi kiwo womabili amazwe lawa, imindeni kunye namanye amakoro womnotho.               

5. Ukuvuselelwa Komnotho

5.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kweHlelo lokuTlolisa ukuLahlekelwa kwamaBhizinisi elinqophe ukurejistara ngekhomphiyutha amabhizinisi acaphazelwa miguruguru ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-19 kuVelabahlinze wee-2021 KwaZulu-Natala, e-Gauteng nakezinye iindawo.

5.2. Ihlelo lokurejistareli libuthelela imininingwana emabhizinisini acaphazelekileko kobanyana azokukghona ukulungelelanisa amagadango wokusiza kunye nokusekela amagadango wangomuso. Lisebenza njengesango likarhulumende la amabhizinisi azakuveza khona ukuthi alahlekelwe kangangani. 

5.3. IKhabinethi ikhombela boke abosomabhizinisi bamabhizinisi acaphazelekileko ukuthi barejistare ku-portal eku-www.relief4sa.co.za(link is external). Nakungasinjalo, bangafowunela ku- 080 006 00850 bakhombele isizo, ukusukela ngo-08:00 ukuyokufika ngo-17:00 phakathi kweveke.

5.4. NgomNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, zili-192 iimbawo zabosomabhizinisi amancani nalingeneko ezacaphazelwa miguruguru, esele zifikile. IKhabinethi ithokozile ukuthi kuvunyelwe imali ema-R54.2 yeengidi ekuzakusizwa ngayo abosomabhizinisaba.              

6. Ukubuyiswa Kwamakhambo Waboflayi Behlangano Yaboflayi YeSewula Afrika (i-SAA)

6.1. IKhabinethi ikuthokozele ukubuyela kwaboflayi behlangano yaboFlayi beSewula Afrika (i-SAA) emsebenzini, abakhamba iindlela ezimbadlwana hlangana kweJwanisbhege neKapa. Ihlangano yaboflayi le izokuphaphela nemizimkhulu ye-Afrika enjenge-Accra (ese-Ghana), e-Kinshasa (ese-Democratic Republic of Congo), e-Harare (ese-Zimbabwe), eLusaka (ese-Zambia) kunye ne-Maputo (ese-Mozambique), kanti-ke kusezakungezelelwa nezinye iindawo aboflayaba abazakuphaphela kizo kileziindlela ubujamo bezinto nabuba ngcono kilemakethe. 

6.2. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asekele i-SAA esele ihlelwe ngobutjha, ukuhlelwa ngobutjha okuvula indlela yesikhathi esitjha emakethe yamakhambo wemmoyeni eSewula Afrika.                            

7. UmThetho WokuziPhatha WemBusweni, UkuThembeka NePhiko LezokuKhalima (i-PA-EID-TAU)

7.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kwe-PA-EID-TAU, ezakuqinisa imizamo karhulumende ekulwiseni ubukhohlakali eKorweni yemBusweni. 

7.2. I-PA-EID-TAU izakwengamela umsebenzi wokuphumelelisa umthetho wokuziphatha ekorweni yembusweni kunye nemithethokambiso enjengokuraga ibhizinisi nomBuso, ukwenziwa kweminye imisebenzi erholelwako, ukulawulwa kwamahlelo wokukhalima kunye nokuphunyeleliswa komsebenzi wokuhlolwa kwendlela yokuphila kwamalunga wekoro yembusweni. 
7.3. IKhabinethi ikhombela iimphathimandla zembusweni ukuthi zijame zisimelele ngomsebenzi wokucitha ubukhohlakali. Ngokudosa phambili ekubikeni koke okuphathelene nobukhohlakali, singenza ukuthi ingomuso libe ngcono, neenzukulwani zangomuso zisalelwe lilifa elihle likanomphela.                                           

8. IKhetho LaboRhulumende Beendawo Lomnyaka Wee-2021 (i-LGE)

8.1. IKhabinethi ithokoza abavowudi abayi-1.7 yesigidi abayokuthoma ukuvowuda, abaziresjistarele ukuvowuda ngepelaveke yomhla we-18-19 kuKhukhulamungu. Le bekuyindlela yabantu abatjha yokusitjela ukuthi bafuna ukulima yabo indima ehlelweni lethu lentando yenengi ngokuzikhethela abarholi beendawo abahlala kizo.

8.2. Njengoba abantu abatjha balinengi lesitjhaba selizwe lekhethu nje, amajadu wabantu abatjha wokuba yingcenye yehlelo lethu lekhetho yinto esiyithokozelako nesiyihloniphako. 

8.3. IKhetho laboRhulumende beeNdawo lomnyaka ophezulu elizokubanjwa ngomhla wo-01 kuSinyikhaba wee-2021 linikela amaSewula Afrika ithuba lokusebenzisa ilungelo lawo lokuzikhethela abajameli babo bomphakathi.

8.4. Abavowudi abangeze bakghone ukuvowuda ngeLanga leKhetho nalabo abangeze bakghone ukuyokufika eenteyitjhini zokuvowuda ngenca yobuthakathaka bomzimba  namkha ukukhubazeka bangavowuda ngevowudi ekhethekileko ngamalanga amabili wangaphambi kweLanga leKhetho.  Iimbawo zokuvowuda ngamavowudi akhethekileko zivulwe ngomhla wama-20 kuKhukhulamungu wee-2021 kanti-ke zizakuzakuvalwa ngomhla we-04 kuSewula wee-2021 nge-iri le-17:00.                         

9. INturhu eQothele bobuLili obuThileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)

9.1. IKhabinethi isithokozele isigwebo sedilikajele esibuyelelwe kabili esethweswe uSbusiso Nkosi (oneminyaka ema-36) eKhotho ePhakemeko yeMpumalanga ngoMvulo womhla we-13 wee-2021, ngecala lakhe lokukata nokubulala uMm. uNomcebo Simelane (oneminyaka ema-23) nakama-05 kuKhukhulamungu wee-2020.

9.2. Ikhotho igwebe umkati nombulali ukudilikelwa lijele ngokubuyelelwe kabili, neminye iminyaka emithathu yokudosa ejele ngomlandu wokweba, ozakukhambisana neminye ngasikhathi sinye.

9.3. Lesi-ke siyeleliso esinamandla nesibukhali kibo boke abaphehli be-GBVF ukuthi bazakubotjhwa baqalane nesandla somthetho ngamandla waso apheleleko. Ngokusebenzisana namapholisa nabathobelisimthetho, singenza iintradi neendawo zekhethu ziphephe emuntwini woke.

9.4. Sikhombela ubikele amapholisa ngazo zoke izehlakalo ze-GBVF namkha ufowunele iZiko lokuLawulwa kwe-GBVF enomborweni ethi-0800 428 428  namkha ufowunele i-STOP Gender Violence Helpline  ku: 0800 150 150 / *120*7867#                                                                   

10. Ukufakwa Eencwadini Zomthetho Komtjhado WesiNtu

10.1. IKhabinethi isitjhejile isahlulelo seKhotho ePhakemeko yaKwaZulu-Natala emlandwini wommangali uMm. uPhumza Ethel Mankayi nabammangalelwa, uNgqongqotjhe wezaNgekhaya uMm. uNtombizakhe Portia Miya noMengameli weKhotho ePhakemeko eSewula Afrika. Lesisahlulelo sivuma besifakazela amalungelo wabantu abathethene ngaphasi komThetho womNyaka we-1998 womTjhado wesiNtu (umThetho 120 we-1998). 

10.2. IKhabinethi ikhombela abantu abathethene isintu ukuthi bawutlolise emNyangweni wezaNgekhaya umtjhado wabo wesintu. UNgqongqotjhe wezaNgekhaya usingezelele ukuyokufika ngomhla wama-30 kuMgwengweni wee-2024 isikhathi sokutloliswa komtjhado wesintu. Lokhu-ke kwenzelwa ukubanikela ithuba labo imitjhado yabo engazange itloliswe kungakapheli iinyanga ezintathu ngemva kobana batjhadile/bathethene. Nawuyokutlolisa umtjhadwakho wesintu, kufuze ukhambe nobufakazi bamalobolo namkha incwadi yamalobolo/yesivumelwano samalobolo kunye nencwadi esitatimende esifungelweko (i-afidavithi), ezitjengisa ukuthi kwathathanwa/kwendiselwana namkha kwaba nomnyanya wokuthatha/wokwenda/wokwendisa.

10.3. Bekube kunamhlanje, isese ma-99 491 imitjhado yesintu etlolisiweko emNyangweni wezaNgekhaya solo umthetho olawula umtjhado wesintu wathoma ukusebenza ngoSinyikhaba wee-2000.                                                                                                                

B. IinQunto zeKhabinethi 

1. IKhonferensi Yezamasiso YeSewula Afrika (i-SAIC)

1.1. IKhabinethi ivumile ukuthi i-SAIC elandelako ingabanjwa ngoNtaka wee-2022. Ikhonferensi le mnyakayo wesithathu lo kanti-ke iqothele ukudosa amasiso we-R1.2 thriliyoni ngesikhathi esiminyaka emihlanu ukusukela nje. Lomsebenzi wamasiso solo wakhelela phezu kwepumelelo yamahlandla amabili waphambilini we-SAIC.  Imininingwana yekhonferensi nelanga ezakubanjwa ngalo kuzakumenyezelwa ngokukhamba kwesikhathi.                                                       

2. Kweyanyelwa Ehlelweni Lokurhatjha Budijithali (i-BDM)

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngehlelo lelizwe le-BDM.  Yikulu indima esele ikhanjiwe yokweyamisela ihlelo lokurhatjha nge-analogu ehlelweni lokurhatjha budijithali kezinye iingcenye zelizwe. 

2.2. IKhabinethi ivumele ihlelo elibuyekeziweko elihlanganisiweko lokucinywa kwe-analogu, kungene idijithali, ekufuze kuqedelele iindawo eziseleko kungakapheli uNtaka ngomnyaka wee-2022. ISewula Afrika ingelinye lamazwe amanengi ephasini azibophelele ngokuyikhambisa msinyana iphrojekthi yokweyamela ehlelweni lokurhatjha budijithali, okuzakwenza ukuthi ihlelo lokurhatjha nge-analogu licinywe liphele nya, ngomnyaka wee-2022. 

2.3. IKhabinethi iyivumele indlela ehlanganyelako ethethweko yokuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuqedelela ukucinywa kwehlelo lokurhatjha nge-analogu kweyanyelwe ehlelweni lokurhatjha budijithali elizweni loke.                

3. UmThethokambiso WeliZwe WokuKhandela NokuLawula UkuZithwala Kwabafundi Eenkolweni 

3.1. IKhabinethi ivumele umThethokambiso weliZwe wokuKhandela nokuLawula ukuZithwala kwabaFundi eenKolweni.  UmThethokambiso lo uphendula isaHlulelo seKhotho somNyaka wee-2012 esalahla umNyango wezeFundo esiSekelo ngomlandu ngeendinyana ezithileko ezazithi abafundi abahlale emakhaya isikhathi esingafika eminyakeni emibili bangayi esikolweni ngemva kokubhebhula.

3.2. Umthethokambiso lo uvula ithuba lokwenza ubujamo bezinto busekele abafundi bukhandele nokuthi abafundi abazithweleko bangabandlululwa.  Uvula godu nendlela yokutholakala kwelwazi elipheleleko lokukhandela ukuzithwala; ukuthotjwa umkhumbulo nekombandlela yokutjhejwa kunye nokubekwa kweenjamiso zokulawula nokulungelela imithethokambiso. 

3.3. Umthethokambiso lo kubonisenwe ngawo ngokunabileko nabo boke ababelani abafaneleko begodu ukhambisana nayo yoke imithetho efaneleko.               

4. Ukwenyukela Esivumelwaneni Sehlangano Yezefundo, Zesayensi Nezamasiko (i-UNESCO) Ngaphasi Kwehlangano Yeentjhaba Ezibumbeneko Somnyaka Wee-2003 Sokuphephisa Ilifa Lezamasiko Elingaphathekiko (i-ICH)

4.1. IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingenyuselwa esiVumelwaneni se-UNESCO somnyaka wee-2003 sokuphephisa i-ICH.  Isivumelwanesi siphephisa, silonde sibe siphakamise i-ICH ngamazwe amalunga. 

4.2. I-ICH iphethe indawo yamasiko womphakathi, ilwazi, imisebenzi yobugwali nobukghwari bezandla emphakathini, hlangana nokhunye.

4.3. Isivumelwanesi sikatelela amazwe amalunga ukuthi akhethe, ahlathulule abe atlame amagadango afaneleko azakulondwa. Sikhuthaza godu namazwe ukuthi athathe amagadango wezomthetho, wokulawula ngobuchwephetjhe kunye namagadango wokulawula iimali kobanyana kuzokuphepha bekuphakanyiswe i-ICH.  Ukwenyuswa kweSewula Afrika kuzakwethulwa ePalamende kobanyana kuzokufakazelwa ngokunikelwa amandla wokusebenza.                 

5. IsiVumelwano Sehlangano Yeentjhaba Ezibumbeneko Sokulwa Nobukhohlakali (i-UNCAC)

5.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBiko wokuHlolwa kweSewula Afrika ngokuphunyeleliswa kwesiVumelwanwesi. ISewula Afrika yaqinisa i-UNCAC ngomnyaka wee-2004. Amazwe amalunga ahlolwa mamazwe amalunga ndawonye nawo ngokuphunyeleliswa kwesivumelwanesi. 

5.2. ISewula Afrika yahlolwa kokuthoma ngomnyaka wee-2021 ngokuphunyeleliswa kwamahlelo wemilandu yobulelesi newobuthobelisimthetho, kunye nanokuthi ikhambisana kangangani nokusebenzisana namazwe ngamazwe. Umbiko wokuhlolwa kwanje, komnyaka wee-2019/20 uqalene nokukhandela nokubuyiswa kwepahla.   

5.3. Ihlelo lokuhlolana likhuthaza ukusebenzisana okwakhako, ngokusiza amazwe amalunga ngamahlelo abuchwephetjhe, hlangana nokhunye.                 

6. Ukutshwiliswa KweLanga LeLwandle EPhasini (i-WMDPE) Elizokubanjelwa ESewula Afrika

6.1.  IHlangano yezeLwandle emaZweni ngamaZwe ibuyelele godu yanikela iSewula Afrika imvumo yokukulitshwilisa ukusingatha ilanga le-WMDPE, ngenca ye-COVID-19. Ukutshwiliswa kwelangeli, ukusukela ngoSewula wee-2021 ukuyokufika kuSewula wee-2022, kulandela ukutshwila kokuthoma okwenzeka ngomnyaka wee-2020, ngenca yesifo esirhagele kokesi.         

C. ImiThethomlingwa

1. UmKhandlu WeliZwe NgomThethomlingwa We-GBVF Wee-2021

1.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa wee-2021 womKhandlu weliZwe ngeze-GBVF eGazedeni yomBuso kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.

1.2. UmThethomlingwa lo uphendula umlayo weHlelo lamaQhinga weliZwe (i-NSP) nge-GBVF elavunywa yiKhabinethi ngoNtaka wee-2020. UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuthi kwakhiwe umkhandlu ozijameleko ozakulawula i-NSP ngeze-GBVF.               

2. UmThethomlingwa Wee-2021 OTjhugulula UmThetho OLawula UmLilo WoMmango NamaHlathi (i-NVFFA)

2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2021 oTjhugulula umThetho oLawula umLilo woMmango namaHlathi. UmThethomlingwa lo wadluliselwa ePalamende kokuthoma ngomnyaka wee-2017, kodwana wabuyiselwa emva kobanyana kuyokubonisanwa nomphakathi ukuya phambili ngawo.

2.2. Hlangana nokhunye okuphetheko, umThethomlingwa lo uvula iinjamiso ekorweni yembusweni nemphakathini ezizakusebenzisana ukuphungula ubungozi bemililo yommango, kuphakamise nokuthotjelwa kwemibandela nobuthobelisimthetho. 

2.3. Imililo yommango engalawulekiko irhurhutjha ibhoduluko, ibange ukulahleka kwemisebenzi, ihlakaze umphakathi, igirize umthangalasisekelo, ibulale ifuyo, indawo yokuhlala nakho koke okuphilako.                    

D. Iminyanya Ezako

1. Ikulumoboniswano Yokwakhiwa Komthangalasisekelo Obambelelako ESewula Afrika (i-SIDSSA)

1.1. URhulumende uzokusingatha i-SIDSSA 2021 ngeLesithathu nakama-06 nangeLesine nakali-07 kuSewula wee-2021. Ikulumoboniswano le izokubonisana nababelani abahlukahlukileko ukuvuselela ihlelo lomthangalasisekelo. 

1.2. Ihlelo lomthangalasisekelo we-SIDSSA linqophe ukusiza etuthukweni yokwandiswa kwamabubulo nokuvuleka kwemisebenzi njengobanyana kusitjho i-ERRP kunye neHlelo eliCatjangwe ngoButjha lamaQhinga wamaBubulo (i-Re-imagined Industrial Strategy). Amagadango akhonjiweko lawa anqophe ukukhuphula ifuneko yepahla abe enze nesiqiniseko sokuthi balungelelana ngefanelo boke abanesandla ehlelweni lomthangalasisekelo. Kuqalwe ukuthi amagadango la azakubuye asize ekwakhiweni komnotho obambelelako ngokukhambisa msinyana umsebenzi wokuphumelelisa umthangalasisekelo. I-SIDSSA 2021 ibanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Umthangalasisekelo Wezinga Eliphezulu Wetuthuko, Ukuvuselela Nokuhluma Okuqalelela Umuntu Woke.”           

2. INyanga YezokuThutha Yomnyaka Wee-2021

2.1. INyanga kaSewula ngeyokuqalelela nokuqalisisa iindaba zokuthutha elizweni lekhethweli.  Lo mnyaka we-16 ilizwe lekhethu ligidinga iNyanga YezokuThutha. IKhabinethi ivume ummongondaba wanonyaka othi: “Asilungiseni Iindaba Zokuthutha Ngokubambisana.” Isiqubulo salelijima sithi “Brika Bhova:Sikhamba Ngegagasi Siya Ehlelweni Lezokuthutha Elingcono Langomuso.”

2.2. IKoro yezokuthutha iyingcenye eqakathekileko yomnotho wehlalakuhle eSewula Afrika.   Ijima lanonyaka lizokuqalelela ekubekeni zokuthutha njengomkghonakalisi oqakathekileko ekuvuselelweni komnotho welizwe, libe litjengise nobungcono esele benziwe ehlelweni lezokuthutha.

2.3. UmNyango wezokuThutha uzakwazisa umphakathi ngemisebenzi ezokwenziwa ngalenyanga, kanti eminye imininingwana itholakala kubunzinzolwazi obuthi- www.transport.gov.za.                 

E. Imilayezo 

1. Siyabathokozisa

IKhabinethi iyabathokozisa ibakhanukela netjhudu laba abalandelako:

- Isiqhema SeSewula Afrika Sabadlali Abanokukhubazeka ngokuphaphisela iflarha yeSewula Afrika phezulu ngokuthumba iimendlela ezilikhomba nasele zizoke – zine zegolide, yinye yesiliva nazimbili zethusi. Abosomendlela besiQhema seSewula Afrika e-Tokyo kube nguNtando Mahlangu (zimbili zegolide), u-Pieter du Preez (yegolide), u-Anrune Weyers (yegolide), u-Louzanne Coetzee (yesiliva nethusi) kunye no-Sheryl James (yethusi).                          

- UMm. u-Verity Price, isikhulumi esifundiselwe ubugagu bokukhuluma nesimkghonakalisi ngokuthumba unongorwana wamaGagu wokuKhuluma Phambi kwabaNtu - i-2021 Toastmasters World Championship of Public Speaking. Ungumma wesithandathu ukuthumba unongorwana wePhaliswano leenKutani zePhasi eminyakeni ema-80 edlulileko solo iphaliswaneli laba khona, kanti-ke ungowokuthoma ovela e-Afrika ukuthumba lonongorwana.                                                                                                                                                 

- IsiQhema se-Springbok Sevens, ngokuthumba iphaliswano lehlandla lesine lomlandelande wemidlalo kaMakhakhulwararhwe i-HSBC World Rugby Sevens Series, ngokuqeda idabuli yeTlhagwini Amerikha lokhuya ama-Springboks nakathumba iphaliswano lesibili kamabili we-HSBC Canada Sevens e-Edmond.                                              

2. Sibalilela Imbiko

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako

- U-Phrof. Hlengiwe Buhle Mkhize (obekaneminyaka ema-69), iSekela likaNgqongqotjhe wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka nge-Ofisini kaMengameli. Kiyo yoke ipilwakhe uziveze njengomtjhotjhozeli ohlukileko nongadinwako owayelwa ukupheliswa kombuso webandlululo (i-apartheid) nokutjhiyana ngendima kwabantu bobulili obungafaniko. 

- UNom. Karabo Gungubele (obekaneminyaka ema-32), indodana kaNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli, uNom. Mondli Gungubele.                             

- UMm. uZanele kaMagwaza-Msibi (obekaneminyaka ema-59), umrholi wehlangano yepolitiki i-National Freedom Party nowakhe waba liSekela likaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji, onikele ngesikhathi sakhe esinengi afaka imibono eminengi engakavami ehlelweni lentando yenengi nemphakathini.   

- UNom. Jolidee Matongo (obekaneminyaka ema-46), obekanguMeyara oPhetheko weJwanisbhege, obekazinikele ekwenzeni ubungcono nekuvuleleni boke abantu beJwanisbhege nababelani amathuba emnothweni wedorobha elikhulu.                                                                                          

F. Ukuqatjhwa

IKhabinethi ikufakazele ukuqatjhwa kwakaKomitjhinara neSekela likaKomitjhinari we- Boarder Management Agency;             

1. UDorh. Nakampe Michael Masiapato oqatjhelwe isikhundla sokuba nguKomitjhinara we-Border Management Authority (i-BMA).                                 

2. U-Major-General  David Chilembe oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likaKomitjhinara wezamaSebenzo ku-BMA.         

IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwamalunga weBhodi, ngombandela wokufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

3. IBhodi YabaNqophisi YamaPhaga WeSewula Afrika                                                                         

(i) UMm. uPamela Bulelwa Yako;
(ii) UMm. u-Gertrude Bulelwa Koyana;
(iii) UMm. uNandi Nyameka Mayathula-Khoza;
(iv) UMm. u-Yolan Friedmann;
(v) UMm. uZukisa Millicent Ramasia;
(vi) UNom. Jeoffrey Godfrey Mashele;
(vii) IKosi u-Livhuwani Lyborn Matsila;
(viii) UNom. Lourence Bernad Mogakane;
(ix) UNom. Fulufhelo Edgar Neluchalani;
(x) UNom. Ntsako Brian Ngobeni; kunye no-
(xi) Mm. uHulisani Helen Mushiane.

4. IBhodi YabaNqophisi Ye-South African Biodiversity Institute: 

(i) UMm. u-Joanne Yawitch;
(ii) UMm. u-Beryl Delores Ferguson;
(iii) UDorh. Pulane Elsie Molokwane;
(iv) UDorh. Lesley Thulani Luthuli;
(v) UNom. Paul Graeme Daphne;
(vi) UPhrof. Azwihangwisi Edward Nesamvuni;
(vii) UDorh. Mmaphaka Ephraim Tau; kunye no-
(viii) Dorh. Reginald Sethole Legoabe.

5. UmNqophisi Zombelele: UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa,     uDorh.  Nkosinathi Sishi.

6. ISekela lomNqophisi Zombelele: ZokuThutha eLwandle – umNyango wezokuThutha, uNom. Mthunzi Edmund Madiya.

7. ISekela lomNqophisi Zombelele: ZokuThutha ngesiPoro – umNyango wezokuThutha, uNom. Ngwako Wilson Makaepaea.  

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMm. uPhumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi           
Iselifoni: 083 501 0139

 Union Building